Fantine

Allikas: Vikipeedia

Fantine (eluaastad umbes 1796-1823) on Victor Hugo romaani "Hüljatud" üks võtmetegelasi; ta on romaani esimese osa nimikangelanna, kes sureb märtrisurma.

Fantine`i tegelik nimi on ebaselge, sest kirjaniku viite kohaselt pole teda lihtsalt teisiti kutsutud. Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata. Kirjanik portreteerib teda võrdlusega kullast ja pärlitest: kuld juustena peas ning pärlid hammastena suus. Victor Hugo toonitab eraldi Fantine`i ilu, kuid lisab, et naine ise ei olnud oma kaunidusest liialt teadlik, et oleks seda rõhutanud või tähtsustanud. Fantine`i ilu seisnes Victor Hugo sõnul stiilis ja rütmis: neist esimene on ideaali üks avaldumise vorm, teine aga selle dünaamilisus.

Karakteri poolest on Fantine romantik, alandlik ja suure südamega. Ta armub ning jääb lapseootele. Naise armastatu, tudeng Felix Tholomyes, hülgab ta peagi. Fantine`i kõrvalt kaovad ka sõbrannad, kellega varem on kõikvõimalikke elurõõme maitstud. Naise süda murdub. Ta vaesub ja hakkab otsima olukorrast väljapääsu. Aineline puudus sunnib Fantine`i jätma rinnalapse Euphrasie (hilisema hüüdnimega Cosette) jõhkarditest kõrtsmike Thenardier`de hoolde ning ise suunduma teise linna vabrikutööliseks.

Kadedad naiskolleegid klaasivabrikus, kus Fantine töötab, uurivad välja Fantine´i vallaslapse olemasolu. Naine kaotab päevapealt töö ja teenistuse. Vabriku omanik, uue identiteedi abil linnapeaks tõusnud endine sunnitööline Jean Valjean on põhimõttekindel igasuguse moraalivastase käitumise suhtes ega halasta Fantine`ile.

Naine hakkab õmblejaks, kuid kasvavad võlad Thenardier'de ees ning süvenev vaesus sunnivad tal müüma hinge tagant kõik. Esmalt teeb Fantine kaubaks pikad heledad juuksed, mida vabrikunaised kadestasid. Kuna raha pole ikka piisavalt, laseb noor naine välja tõmmata ja müüb proteesitegijale oma kaunid valged esihambad. Ta elab tühjas kütmata pööningukambris ja õmbleb 17 tundi ööpäevas garnisonile riideid. Võlausaldajad käivad talle päevast päeva kanna peale ning naine on sunnitud ära andma kogu oma maise varanatukese. Fantine muutub jultunuks, ta naerab ja laulab tänavatel - eriti, kui tee viib mööda kunagisest töökohast vabrikus. Üks tema endisi kolleege ennustab naise allakäiku nähes Fantine`ile kurba lõppu.

Saabub järjekordne kiri Thenardier`lt selle kohta, et Cosette on suremas ning ravimite jaoks peab naine saatma 100 franki. Fantine lööb kõigele käega, sest kaotada pole enam midagi, ja temast saab prostituut.

Tänavaelu mõjub laastavalt Fantine'i tervisele. Ta satub kaklusse kliendiga, keda naine teenindama ei soostu. Fantine arreteeritakse. Linnapea Jean Valjean päästab Fantine'i trellide tagant ja viib ta haiglasse. Naisel on kaugele arenenud tuberkuloos, ta köhib ja hingeldab alatasa. Lisaks piinab Fantine´i meeleheide ja igatsus Cosette'i järele ning ainus võimalus on paluda Jean Valjean´i tuua laps ema juurde. Linnapea viivitab Fantine`i soovi täitmisega. Kui selgub, et mees on valetanud Cosette`i saabumisest, heidab naine hinge. Fantine maetakse linnaservas asuvasse ühishauda.

Enne surma jõuab linnapea Jean Valjean anda Fantine`ile lubadus tütar suureks kasvatada. Fantine`ile antud tõotusest ja seeläbi oma tegelikust päritolust saab Cosette teada alles romaani lõpuosas, viibides omakorda Jean Valjeani surivoodil. Fantine`i mõtteline kohalolu sureva Jean Valjeani juures kajastub ka romaani lõpp-peatükkis.

Fantine muusikalis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ehkki Fantine`i osakaal ei ole võrreldes teiste kesksete tegelaskujudega kuigi suur, on Fantine muusikali "Hüljatud" üks olulisemaid naisi. Arhetüüpne ema kuju ja tema saatuse emotsionaalne terviklikkus on läbi aegade andnud inspiratsiooni mitmesugusteks adaptsioonideks piiritust ema-armastusest ja eneseohverdusest - nii ka teose muusikaliversioonis.

Muusikalis on Fantine`i osa võrdlemisi väike. Kokku viibib tegelaskuju laval viies stseenis: vabrik, soololaul, prostituudiks langemine ja arreteerimine, surm ning ilmumine viirastusena. Fantine'i osatäitja esitada on lavateose üks vokaalselt keerukamaid, kuid samal ajal kuulsamaid hitte "I Dreamed a Dream" ("Unelm vaid").

Erinevalt kirjandusteosest ei müü Fantine lavamuusikalis oma hambaid, vaid ainult juuksed ning talle armsa iluasjakese - medaljoni kunagise kallima pildiga. Hammaste müümise stseen on sisse kirjutatud muusikali filmiversioonis (2012), ent naine müüb ja laseb välja tõmmata oma puri-, mitte esihambad. Samuti on muusikaliversioonis vähe informatsiooni Fantine`i mineviku kohta, üksikuid vihjeid õnnetule armastusele jms avaldub vaid laulus "I Dreamed a Dream". Erinevalt kirjandusteosest ei ole muusikali-Fantine ka kirjaoskamatu: kui romaanis kasutab naine Thenardier`ga kirjavahetuse pidamiseks avaliku kirjutaja teenust, siis muusikalis loeb ta Thenardier`lt saabunud kirja ise.

Kuna Fantine`i surm leiab muusikalis aset juba paarkümmend minutit pärast avamängu ja naine ilmub uuesti lavale "viirastusena" Jean Valjeani surivoodile, lavateose lõpustseenis, siis osaleb Fantine`i kehastav näitlejanna sageli ka vahepealsetes massistseenides. Näiteks muusikali Broadway ja West Endi versioonis on Fantine`i kehastaja üles astunud sõnatu ja nimetu meessoost tegelaskujuna, kes hukkub barrikaadidel.

Muusikali maailma esmaettekandes Londonis aastal 1985 laulis Fantine`i rollis Patti Lu Pone; eestlannadest on seda rolli täitnud Kare Kauks (Tallinna Linnahallis 2001) ning Ele Millistfer (Tampere 2013). Veel on Fantine`i saanud laulda näiteks Carola (Rootsis), Lea Salonga (Broadway) jpt. 2012. aastal esilinastuvas muusikali filmiversioonis kehastas Fantine`i Anne Hathaway. Popmuusikas tõi aastal 2009 laulu "I Dreamed a Dream" taas esiplaanile šotlanna Susan Boyle, kes osales selle lauluga Suurbritannia talendisaates ning saavutas 2. koha. Laulu on salvestanud ka Nele-Liis Vaiksoo (2014. aastal ilmunud sooloplaadil "Mina") ja Kaire Vilgats (ETV 2012. aasta saates "Jõulutunnel").