Fantine

Fantine (eluaastad umbes 1796-1823) on Victor Hugo romaani "Hüljatud" üks võtmetegelasi; ta on romaani esimese osa nimikangelanna, kes sureb märtrisurma.

Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata. Lennuka ja romantilise karakteriga Fantine (nii teda hüütakse, ehkki ta tegelik nimi on "midagi muud") armub ning jääb lapseootele, ent armastatu, tudeng Felix Tholomyes, hülgab ta peagi. Fantine`i kõrvalt kaovad ka sõbrannad, kellega varem on kõikvõimalikke elurõõme nauditud. Naine vaesub ja hakkab otsima olukorrast väljapääsu. Aineline puudus sunnib Fantine`i jätma rinnalapse Euphrasie (hilisema hüüdnimega Cosette) jõhkarditest kõrtsmike Thenardier`de hoolde ning ise suunduma teise linna vabrikutööliseks.

Kadedad naiskolleegid uurivad välja Fantine´i vallaslapse olemasolu ning naine kaotab päevapealt töö ja teenistuse. Vabriku omanik Jean Valjean on põhimõttekindel igasuguse moraalivastase käitumise suhtes ning ei halasta Fantine`ile.

Naine hakkab õmblejaks, kuid kasvavad võlad Thenardier'de ees ning süvenev vaesus sunnivad tal müüma hinge tagant kõik: esmalt pikad heledad juuksed, mida vabrikunaised alati kadestasid. Kuna raha pole ikka piisavalt, laseb noor naine välja tõmmata ja müüb proteesitegijale oma kaunid valged esihambad. Ta elab kütmata pööningukambris ja õmbleb 17 tundi ööpäevas garnisonile riideid. Võlausaldajad käivad talle päevast päeva kanna peale ning naine on sunnitud ära andma kogu oma maise varanatukese. Fantine muutub jultunuks, ta naerab ja laulab tänavatel - eriti möödudes oma kunagisest töökohast vabrikus. Kui saabub järjekordne kiri Thenardier`lt selle kohta, et Cosette on suremas ning ravimite jaoks peab naine saatma 100 franki, saab Fantine´ist prostituut.

Tänavaelu viib Fantine'i kaklusse kliendiga, keda naine teenindama ei soostu, ning ta arreteeritakse. Linnapea Jean Valjean aga päästab Fantine'i trellide tagant ja viib ta haiglasse, kus Fantine meeleheites ja igatsuses Cosette'i järele sureb tuberkuloosi. Enne surma jõuab linnapea naisele tõotada võtta tema tütar enda juurde ning kasvatada ta suureks. Fantine`ile antud tõotusest ja seeläbi oma tegelikust päritolust saab Cosette teada alles romaani lõpuosas, viibides Jean Valjeani surivoodil.

Muusikalis "Hüljatud" on Fantine`i osa võrdlemisi väike. Kokku viibib karakter laval viies stseenis: vabrik, soololaul, prostituudiks langemine ja arreteerimine, surm ning ilmumine viirastusena. Fantine'i osatäitja esitada on lavateose üks vokaalselt keerukamaid ja samal ajal kuulsamaid hitte "I Dreamed a Dream" ("Unelm vaid").

Erinevalt kirjandusteosest, ei müü Fantine lavamuusikalis oma hambaid, vaid ainult juuksed ning talle armsa iluasjakese - medaljoni kunagise kallima pildiga. Hammaste müümise stseen on sisse kirjutatud muusikali filmiversioonis (2012), ent naine müüb ja laseb välja tõmmata oma puri-, mitte esihambad. Samuti on muusikaliversioonis vähe informatsiooni Fantine`i mineviku kohta.

Kuna Fantine`i surm leiab muusikalis aset juba paarkümmend minutit pärast avamängu ja naine ilmub uuesti lavale "viirastusena" Jean Valjeani surivoodile, lavateose lõpustseenis, siis osaleb Fantine`i kehastav näitlejanna sageli ka vahepealsetes massistseenides. Näiteks muusikali Broadway ja West Endi versioonis on Fantine`i kehastaja üles astunud sõnatu ja nimetu meessoost tegelaskujuna, kes hukkub barrikaadidel.

Muusikali maailma esmaettekandes Londonis aastal 1985 laulis Fantine`i rollis Patti Lu Pone; Eestis täitis seda rolli Kare Kauks. Veel on Fantine`i saanud laulda näiteks Carola (Rootsis), Lea Salonga (Broadway) jpt. Popmuusikas tõi aastal 2009 laulu "I Dreamed a Dream" taas esiplaanile šotlanna Susan Boyle, kes osales selle lauluga Suurbritannia talendisaates ning saavutas 2. koha. 2012. aastal esilinastuvas muusikali filmiversioonis kehastab Fantine`i Anne Hathaway.

Ehkki lavateoses pole Fantine`i partii kuigi suur, on selle rolli emotsionaalne terviklikkus teinud Fantine`ist "Hüljatute" olulisima naiskarakteri. Arhetüüpne ema kuju on läbi aegade andnud inspiratsiooni mitmesugusteks adaptsioonideks piiritust ema-armastusest.