F-15 Eagle

Allikas: Vikipeedia
F-15 Eagle
F-15, 71st Fighter Squadron, in flight.JPG
Tüüp hävituslennuk
Tootjad McDonnell Douglas/Boeing
Esmalend 27. juuli 1972
Võeti kasutusele 9. jaanuar 1976
Staatus 784 kasutusel
Põhikasutaja USA
Iisrael
Jaapan
Saudi Araabia
Ühe maksumus 27,9 miljonit dollarit (F-15A/B)
29,9 miljonit dollarit (F-15C/D) aastal 1998

McDonnell Douglas (nüüd Boeing) F-15 Eagle on taktikaline hävituslennuk, mis on loodud ülekaalu saavutamiseks õhuruumis. Lennuk arendati USA õhujõudude tellimusel ja selle esmalend toimus juulis 1972. F-15E Strike Eagle on ründehävitaja F-15 arendus, mis võeti kasutusele 1989.

Arendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Korea sõjas oli noolja tiivga F-86 Sabre ainus USA hävitaja, millega suudeti edukalt alla tulistada Nõukogude MiG-15-eid. 1960. aastate keskel avastas USA luure oma üllatuseks, et Nõukogude Liit ehitab hävituslennukit MiG-25 Foxbati. Tol ajal ei teatud Läänes, et tegu on kiire püüdurhävitajaga, millega oli võimalik teha lühiajalisi sööstlende, mitte õhuruumis ülekaalu suutlikusega hävitajaga.

Mig-25 suurim eelis oli lühiajaline suur kiirus, mitte manööverdusvõime. MiG-25 kaks kiilu jätsid mulje, nagu oleks tegu manööverdusvõimelise lennukiga ning ameeriklasi tegi murelikuks, et sellise lennuki sooritusvõime võib olla parem kui USA hävitajatel. Tegelikult oli MiG-25-l kaks kiilu selleks, et säiliks lennuki rahuldav teekonnapüsivus suurel kiirusel. Hiljem on selgunud, et Mig-25 eeskujuks on olnud suuresti Vietnami sõjas sõjasaagiks saadud USA ülehelikiiruseline lennuk "Vigilante" (1958. a augustis esmalennu teinud prototüübil oli kaks kiilu), mille vietnamlaste poolt hoolikalt kogutud allatulistatud rusud saadeti otsemaid Moskvasse.

F-4 Phantom II piloodid ei saanud endale valida vaateväljas mitteolevaid sihtmärke enne kui vaenlane oli nähtaval, seetõttu ei saanud nad tulistada kaugel asuvaid sihtmärke, nagu plaanitud. Keskmise ulatusega AIM-7 Sparrow ja väiksema laskeulatusega AIM-9 Sidewinder raketid olid vahel ebausaldusväärsed ja ebaefektiivsed lähedal asuvate sihtmärkide hävitamiseks, kus on tihti ainukeseks efektiivseks relvaks automaatkahur.

Algselt polnud Phantomid relvastatud automaatkahuritega, sest eeldati, et kaasaegses õhusõjas kasutatakse ainult rakette. Kuid Vietnami sõda näitas, et nii asi ei toimi ning kasutusele võeti rippkonteineris automaatkahurid. See ei olnud kõige parem lahendus, sest suurenes lennuki õhutakistus ja relva tekitatud vibratsioon segas täpset sihtimist. Hiljem paigaldati Phantomide kere ninaosasse kuueraudne Gatling printsiibil toimiv 20mm M61 Vulcan automaatkahur, lasketempoga 6000 mürsku minutis. Vulcan kahuriga relvastatud Phantomidest said tõelised Migide kütid.

Aja jooksul tekkis selge vajadus uue hävitaja järgi, mis oleks tõhus lähivõitluses ning samas säilitaks ka ülekaalu õhuruumis. Pärast USA mereväe VFX programmi (selle tulemusena loodi F-14 Tomcat) tagasilükkamist, mis ei rahuldanud USA Õhuväge, tegi kolm firmat oma pakkumised: Fairchild Republic, North American Rockwell ja McDonnell Douglas. 23. detsembril 1969 teatas Õhuvägi, et valituks osutus McDonnell Douglase projekt. Võitnud kavand meenutas kahe kiiluga F-14, aga lennuk polnud muudetava tiivanoolsusega. Uus lennuk polnud oluliselt kergem ega väiksem kui F-4, mille ta pidi välja vahetama.

F-15 oli esimene lennuk, mille mootorite tõukejõud ületas lennuki oma kaalu. Lennuk sai (F-15A ühekohaline, F-15B kahekohaline) uued Pratt & Whitney F100 mootorid. Arendusprobleemide tõttu loobuti pakutud uuest 25mm Ford-Philco GAU-7 automaatkahurist varasema M61 Vulcan kahuri kasuks. F-15, nagu ka Phantom, varustati nelja Sparrow raketti riputus-sõlmega. F-15 lame lai kere tekitas lisatõstejõudu.

F-15-l on „vaata maha/lase maha” doppler-radar, mille abil on võimalik endast madalal lendavaid sihtmärke eristada. Piloodi töökoormust vähendab F-15 kaasaegsem avioonika. Seetõttu saab lennuki juhtimise ja ülesande täitmisega hakkama ka üks piloot, mis omakorda vähendab lennuki kaalu. Erinevalt F-14st või F-4-st, puudub F-15 kaheosalise kabiinikupli esiosas soomusklaas, mis jätab raamistiku vähenemise tõttu piloodile avarama vaatevälja ettepoole.

F-15 eelistasid tellida veel mitmed riigid, näiteks Jaapan ja Iisrael ning F-15E Strike Eagle’i väljatöötamine lõi ründehävitaja, mis asendas F-111. Mitmete ekspertide kriitika, et F-15 on liiga suur, et olla hea lähivõitluses ja liiga kallis, asendamaks F-4 ja A-7, viis Light Weight Fighter (LWF) programmini, mille tulemusena loodi F-16 Fighting Falcon ja F/A-18 Hornet.

Tehniline lahendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

M61 Vulcan parema tiivakonsooli esiserva osas

F-15 hea manööverdusvõime on saavutatud tänu tiiva väiksele pinnakoormusele (lennuki kaalu ja tiivapindala suhe) ja kõrgele kaalu ja tõukejõu suhtele, mis võimaldab lennukil sooritada järske pööranguid (viraaže), ilma et väheneks lennukiirus. F-15 tõusukiirus on hea, kõrgus 10 km saavutatakse umbes 60 sekundiga. Kuna kahe mootori kogutõukejõud on suurem kui lennuki kaal, on võimalik F-15-t kiirendada isegi püstloodsel tõsul. Relvad ja lennuki juhtimissüsteemid on loodud selliselt, et üks inimene suudaks efektiivselt pidada õhuvõitlust.

Erinevate missioonide jaoks mõeldud avioonika hulka kuuluvad: head-up kuvar (HUD), kaasaegne radar, inertsiaalne juhtimissüsteem (INS), lennuinstrumendid, ülikõrgsageduslikud (UHF) sidesüsteemid, taktikalise õhunavigatsiooni (TACAN) ja pimelennu maandumissüsteemi (ILS) seadmed. F-15-l on ka integreeritud taktikaline elektroonilise lahingusüsteem, IFF ( "oma" - "vaenlane" tuvastamine), elektrooniliste vastumeetmete komplekt ja keskarvuti.

HUD projitseerib kabiinikupli esiklaasi tasandil piloodile kogu vajaliku lennuinformatsiooni. Sellisel läbipaistval ekraanil on informatsioon jälgitav igasuguse välise valguse tugevusega ning annab vaenlase lennuki leidmiseks ja hävitamiseks kogu vajalikku teabe, ilma et piloot peaks pilgu alla näidikutepaneelile heitma.

F-15 mitmekülgne APG-63/70 impulss-Dopplerradar võimaldab jälgida kõrgemal ja madalamal lendavaid sihtmärke , ilma et seda segaks maapind. Radari abil saab avastada jälgida ka lennukeid ja väiksemaid kiireid sihtmärke, mis on piloodi nägemisulatusest väljas (maksimaalne kaugus 120 meremiili), samuti ka lähedal olevaid, lausa puulatvade kõrgusel lendavaid objekte. Täpseks tabamuseks edastatakse radari avastatud info sihtmärgi andmed keskarvutisse. Radari võimekus lukustuda sihtmärgile kuni 50 meremiili (92,6 km) kaugusel AIM-120 AMRAAM rakettidega võimaldab tõelist piloodi nägemisulatusest kaugemal toimuvat õhulahingut. Lähivõitluses leiab radar automaatselt vaenlase lennuki ja see info kuvatakse head-up ekraanile. F-15 elektrooniline lahingusüsteem võimaldab nii hoiatust ohu puhul kui ka automaatseid vastumeetmeid valitud ohuallikate vastu.

F-15-le võib riputada laia valiku õhk-õhk tüüpi rakette. Automatiseeritud relvasüsteem võimaldab piloodil efektiivselt õhulahingut pidada, kasutades HUD-i, relvade juhtimissüsteemi, mille päästikud asuvad juhtkangil ja gaasihooval ning muud avioonikat. Kui piloot otsustab kasutada mingit teist relvasüsteemi, siis selle relva jaoks vajalik visuaalne juhtimine ilmub automaatselt head-up ekraanile.

F-15 "Eagle" võib olla relvastatud nelja erinevat tüüpi õhk-õhk-raketiga: AIM-7F/M Sparrow või AIM-120 AMRAAM, mis asuvad kere alumistel kantidel, AIM-9L/M Sidewinder või AIM 120 kahel tiiva-alusel püloonil. Lisaks rakettidele on ka lennuki parema tiivakonsooli tüveosas 20 mm automaatkahur.

Eriliselt väikese õhutakistusega kütusepaagid (CFT, Conformal fuel tank) arendati välja F-15C ja D arendustele. Paagid kinnitatakse mootori õhuvõtuava kõrvale, mõlemale poole keret tiiva alla. Siiski vähendavad kütusepaagid lennuki maksimaalset ülekoormustaluvust. Paake ei saa ka lennu ajal alla heita (erinevalt tavalistest välistes kütusepaakidest). USA Õhujõud kasutavad CFT-sid ainult F-15E-del, Iisraeli õhujõududes kasutatakse neid kõigi F-15-l (vastavalt vajadusele). Iga CFT maht on umbes 3200 liitrit. Koos CFT-dega jäävad kasutusse ka kõik välised relvakinnitussõlmed. Lisaks saab Sparrow või AMRAAM rakette kinnitada ka väliste kütusepaakide külge.


Kasutamise ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

F-15 suurim kasutaja on USA õhujõud. F-15A esmalend toimus juulis 1972 ja kahekohalise F-15B (algselt TF-15A) juulis 1973. Esime Eagle (F-15B) anti õhujõududele üle novembris 1974. Jaanuaris 1976 sai USA Õhuvägi esimese F-15. Neil esimestel lennukitel olid Hughes Aircrafti (nüüd Raytheon) APG-63 radarid.

Ühekohalised F-15C ja kahekohalised F-15D modifikatsioonidele lisandusid USA õhujõudude relvastusse aastast 1979. Neil uutel arendustel on Production Eagle Pacage (PEP 200) täiustatud, 900 kg rohkem kütust mahutavad paagid, võimalus kasutada väliseid kütusepaake (CFT) ja suurem maksimaalne stardikaal (kuni 30 700 kg).

F-15 mitmeastmeline moderniseerimise programm (MSIP) algatati veebruaris 1983 ning esimene selle programmi järgselt ehitatud F-15C valmis 1985. Uuendatud oli keskarvutit, taktikalist elektroonilist lahingusüsteemi ning lisati programmeeritav relvakontrollprogramm, mis võimaldas kasutada keerukamaid rakette AIM-7, AIM-9 ja AIM-120A.

Viimased 43 F-15C-d varustati Hughes APG-70 radariga, mis paigaldati ka F-15E-le. Varasematel MSIP F-15C-del uuendati APG-63 radar APG-63(V)1-ks, mis suurendas oluliselt usaldusväärsust, olles sealjuures peaaegu sama võimekusega kui APG-70. Väiksele hulgale F-15C-dele on pandud ka APG-63(V)2 AESA radar.

Iisrael kasutas F-15A ja B-d Liibanoni sõjas 1982. aastal.

F-15C, D, ja E modifikatsioone kasutati Lahesõjas aastal 1991, toetamaks operatsiooni Kõrbetorm, kus nende osaks sai 39-st USA õhuväe õhulahingu võidust 37. F-15E-sid kasutati peamiselt öösel, ballistiliste rakettide SCUD ja suurtükiväe hävitamiseks, kasutades LATRIN süsteemi.

Pärast seda on F-15 kasutatud operatsioonis Sothern Watch, Lõuna-Iraagi kohal olnud lennukeeluala patrullimiseks, Türgis operatsioonis Provide Comfort ja NATO operatsioonide toetamiseks Bosnias.

Allatulistamiste rekord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastast 2005 on F-15-tel kokku alla tulistatud 104 lennuvahendit oma kaotusi kandmata (v.a 1995. aasta juhtum, kus Jaapani F-15J tulistas õppuste ajal alla teise F-15J. USA ja Iisraeli F-15-st (A/B/C/D) pole siiani vaenlase poolt alla tulistatud ühtegi.

Üle poole F-15 õhuvõitudest on saavutanud Iisraeli piloodid. F-15 esimene edukas õhuvõitlus toimus 27. juunil 1979, kui Iisraeli hävitajad tulistasid alla viis Süüria MiG-21. 1979-81 Iisraeli Liibanoni piirivaidluste ajal lasti F-15-ga alla 13 Süüria MiG-21 ja kaks MiG-25. 1982. aasta Liibanoni sõjas tulistasid Iisraeli F-15-d alla 40 Süüria hävitajat (23 MiG-21 ja 17 MiG-23) ja ühe Süüria SA.342L Gazelle helikopteri.

Saudi Araabia Kuningliku Õhuväe F-15-C piloodid lasid alla kaks Iraani F-4E Phantomit piirikokkupõrkes juunis 1984. Lahesõjas lasid Saudi Araabia F-15 lendurid alla kaks Iraagi Mirage F1te.

USA Õhujõudude teatel on nende F-15C-del 1991. aasta Lahesõjast 34 kinnitatud Iraagi lennuki allatulistamist: viis MiG-29, kaks MiG-25, kaheksa MiG-23, kaks MiG-21, kaks Su-25, neli Su-22, üks Su-7, kuus Mirage F1, üks Il-76 trantspordilennuk, üks Pilatus PC-9 õppelennuk ja kaks Mi-8 helikopterit.

Pärast ülekaalu saavutamist Iraagi õhuruumis konflikti esimese kolme päeva jooksul olid edaspidi alla tulistatud lennukitest enamik Iraani põgeneda üritanud Iraagi lennukid. Maapealsete õhutõrjerelvade tules kaotati esimese Lahesõja jooksul kaks F-15E-d.

USA Õhujõudude F-15C lendurid tulistasid 1999. aastal Kosovos toimunud NATO operatsiooni Allied Force ajal alla neli Jugoslaavia MiG-29-t.

Satelliidihävitaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanuarist 1984 kuni septembrini 1986 oli üks F-15A viie ASM-135 ASAT raketi stardiplatvormiks. ASAT rakett käivitati 11,6 km kõrgusel kui F-15A lennukiirus oli 1,22 M ning tõusunurk oli 65°. Selle F-15A arvutit uuendati nii, et see suudaks kontrollida lennuki kiiret tõusu ja raketti väljatulistamist. Kolmanda katselennu ajal hävitati 555 km kõrgusel Maa orbiidil olev vana sidesatelliit lõhkepeata raketiga, ainult kineetilise energia abil.

Tulevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tulevikus asendatakse kõik F-15C/D modifikatsioonid USA-s F-22 Raptoritega. Samas suhteliselt uued ning vähe lennanud F-15E jäävad teenistusse veel aastateks. 18 USA Õhujõudude F-15C-le lisati AN/APG-63(v)2 Active Electronically Scanned Array (AESA) radar ning need peaksid jääma teenistusse ka pärast aastat 2020. Saudi Araabia õhujõud on ostnud mitme eskadrilli jao suure lennukaugusega F-15S modifikatsiooni ja Korea Vabariik ostis uuendatud F-15K-d ning Singapur F-15SG variandi.

Ühendriikides toimub debatt, kas uuendada F-15 või võtta see hoopis relvastusest maha. See on tingitud põhiliselt sellest, et F-22 on osutunud liiga kalliks. Seetõttu võidakse F-15 säilitada toetuseks, et tulevikus poleks USA Õhujõududel lennukite arvulist vähenemist.

26. septembril 2006 teatas USA õhuvägi plaanist uuendada 178 F-15Cd AN/APG-63(v)3 AESA radariga. Lisaks sellele plaanib õhuvägi uuendada teised F-15d JHMCS-iga. USA õhuvägi hoiab neid 178 F-15Cd teenistuses vähemalt aastani 2025 nagu ka 224 F-15E-d.

F-15 modifikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

RAF F-15E Strike Eagle Iraq 2004.jpg

F-15A – ühekohaline hävitaja

F-15B – kahekohaline pilootide koolitamiseks (algselt TF-15A)

F-15C – ühekohaline moderniseeritud hävitaja

F-15D – kahekohaline pilootide koolitamiseks

F-15J – ühekohaline hävitaja Jaapani õhuväele, ehitatud litsentsi alusel Jaapanis Mitsubishi poolt

F-15DJ – Jaapani õhuväe kahekohaline pilootide koolitamiseks, ehitatud litsentsi alusel Jaapanis Mitsubishi poolt

F-15N Seagle – USA mereväe lennukikandjale, mis asendaks F-14 Tomcati

Uurimis- ja testlennukid[muuda | redigeeri lähteteksti]

F-15 Streak Eagle – üks värvimata ja lisaseadmeteta F-15A, mis oli mõeldud näitama hävitaja kiirendust; purustas kaheksa tõusukiiruse FAI registreeritud maailmarekordit, ajavahemikul 16. jaanuar kuni 1. veebruar 1975

  • kõrgusele 3000 m 27 sekundiga
  • kõrgusele 6000 m 39 sekundiga
  • kõrgusele 9000 m 48 sekundiga
  • kõrgusele 12 000 m 59 sekundiga
  • kõrgusele 15 000 m 77 sekundiga
  • kõrgusele 20 000 m 123 sekundiga
  • kõrgusele 25 000 m 161 sekundiga
  • kõrgusele 30 000 m 208 sekundiga

F-15S/MTD – üks F-15B moderniseeriti lühistardi ja -maandumisega manööverdustehnoloogia demonstreerimiseks

F-15 ACTIVE – F-15S/MTD ehitati ümber täpisjuhtimise tehnoloogia uurimiseks

F-15 IFCS -–F-15 ACTIVE ehitati ümber intelligetsete juhtimissüsteemide uurimislennukiks


Lennutehnilised näitajad (F-15C)[muuda | redigeeri lähteteksti]

F-15 Eagle drawing.png
  • Meeskond: 1
  • Pikkus: 19,44 m
  • Tiivaulatus: 13 m
  • Kõrgus: 5,6 m
  • Tühimass: 12 700 kg
  • Täismass: 20 200 kg
  • Maksimaalne lennukaal: 30 845 kg
  • Mootor: 2× Pratt & Whitney F100-220, järelpõlemisega turboventilaatormootorit
  • Maksimaalne kiirus: 1450 km/h (mach 1,2) merepinna kõrgusel ja 3018 km/h (mach 2,5) optimaalsel kõrgusel.
  • Tegevusraadius: 3000 km (5600 km) lisakütusepaakidega
  • Lennulagi: 20 000 m (65 000 jalga)
  • Tõusukiirus >50 000 jalga/min (254 m/s)
  • Tõukejõu ja kaalu suhe: 1.12 (–220), 1.30 (–229)

Kasutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Praegused F-15 kasutajad helesinised, F-15E kasutajad punased, mõlemate kasutajad tumesinised

Flag of Israel.svg Iisrael

  • Iisraeli õhujõud on kasutanud F-15 alates 1977. aastast. Need lennukid on jagatud kahte eskadrilli, ühes F-15A/B-d, teises F-15C/D-d. Esimesed 25 F-15A/B-d olid uuendatud USA õhujõudude hindamislennukid, millel olid halvendatud süsteemid. Liibanoni sõja tõttu pandi teine partii ajutiselt embargo alla. 2007. aasta juuli seisuga oli Iisraelil 64 F-15A/B/C/D-d.

Flag of Japan.svg Jaapan

  • Jaapani õhuvägi ostis 203 F-15J ja 20 F-15DJ alates aastast 1981, 2 F-15J-i ja 12 F-15DJ-i valmistati USA-s ning ülejäänud ehitati litsentsi alusel Jaapanis Mitsubishi poolt (praegu kasutusel 150). Juunis 2007 otsustas Jaapani Kaitsevägi uuendada mõned F-15d uuemate radarisüsteemidega, mis vahetavad välja praegused RF-4 luurelennukid.

Flag of Saudi Arabia.svg Saudi Araabia

  • Saudi Araabia Kuninglik Õhuvägi kasutab F-15C/D-sid (84 tk) alates 1981. aastast.

Flag of the United States.svg Ameerika Ühendriigid

  • Ameerika Ühendriikide õhujõududel on praegu 346 F-15C/D-d ja Õhu Rahvuskaardil 142 (juuli 2007).