Füüsikaliste suuruste loend

Allikas: Vikipeedia

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimed ja tähised. Elektrotehnilised suurused on loetletud ka Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loendis.

Rahvusvahelise ühikusüsteemi SI põhiühikutele vastavad suurused ja ühikud on tabelis paksus kirjas.

Suuruse nimi Suuruse tähis, varutähis Ühiku nimi Ühiku tähis Lühikirjeldus
aeg t sekund s Sündmuse kestus
ainehulk n mool mol Aine kogus osakeste arvu järgi
elektrijuhtivus G siimens S Aine võime juhtida elektrivoolu
elektrilaeng q kulon C Iseloomustab kehade elektromagnetilist vastastikmõju
elektrivool, voolutugevus I amper A Iseloomustab juhtme ristlõiget või muud pinda ajaühikus läbivat elektrilaengut
elektrivälja tugevus E Volt meetri kohta V/m Punktlaengule mõjuv jõud elektriväljas
energia E, W džaul J Keha või mateeria liikumise üldine mõõt
energia ruumtihedus e, w džaul kuupmeetri kohta J/m3 Energia hulk ruumalaühiku kohta
erisoojus c džaul kilogrammi ja kelvini kohta J/(kg•K) Soojusmahtuvus massiühiku kohta
heledus L, Lv kandela ruutmeetri kohta cd/m2 Kiirgava pinna valgustugevus vaatesuunaga risti oleva pinna ühiku kohta
heliintensiivsus, helitugevus I vatt ruutmeetri kohta W/m2 Helienergia voo tihedus
helirõhk p paskal Pa Heli levimisel õhus või vedelikus tekkiv lisarõhk
helirõhu tase Lp detsibell dB Helirõhu ja kuuldelävele vastava helirõhu suhe detsibellides
impulsimoment L meeterkilogramm korda meeter sekundis kg•m2/s Keha liikumishulga moment
impulss, liikumishulk p kilogramm-meeter sekundis kg•m/s Keha võime mõjutada teisi kehasid oma massi ja kiirusega
induktiivsus L Henri H Põhineb endainduktsioonil
inertsimoment I, J kilogramm korda meeter ruudus kg•m2 Pöörleva keha inertsi mõõt
jõud F njuuton N Kehade vastastikmõju mõõt
jõumoment M njuutonmeeter N•m ehk Nm Jõu võime põhjustada keha pöördliikumist
kaal Fg njuuton N Iseloomustab jõudu, millega kehale mõhub gravitatsioon või inerts
kiirendus
(lineaarkiirendus)
a meeter sekundi ruudu kohta m/s2 Kiiruse muutus ajaühikus
kiiritustihedus, kiiritustugevus E, Ee vatt ruutmeetri kohta W/m2 Iseloomustab pinnaelemendile langevat kiirgusvoogu
kiirus v meeter sekundis m/s Läbitud teepikkus ajaühikus
lainepikkus λ (lambda) meeter m Laine poolt läbitav teepikkus ühe perioodi jooksul
magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus B tesla T Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu
magnetvoog Φ (fii) veeber Wb Magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna
mahtuvus C farad F Iseloomustab elektrijuhi või kondensaatori võimet mahutada elektrilaengut
mass m kilogramm kg Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt
molaarne kontsentratsioon c mool kuupmeetris mol/m3 Aineosakeste hulk ainete segu ruumala kohta
nurk, tasanurk (kreeka
väiketäht)
radiaan rad Nurk sirgete vahel tasapinnal
nurkkiirendus α (alfa) radiaani sekundi ruudu kohta rad/s2 Ringliikumise kiiruse muutus
nurkkiirus ω (oomega) radiaani sekundis rad/s Ringliikumise kiirus
pindala A, S ruutmeeter m2 Pinna suurus
periood T sekund s Ühe täisvõnke kestus
pikkus
laius
kõrgus
raadius
läbimõõt
teepikkus
l, L
b
h
r, R
d, D
s
meeter m
pöördemoment T njuutonmeeter N•m Iseloomustab pöörleva keha nurkkiirust muutva välisjõu mõju
pöörlemissagedus, pöörlemiskiirus n üks sekundis s‒1 ehk 1/s ehk r/s Täispöörete arv ajaühikus
ruumala V kuupmeeter m3 Ruumiosa suurus
ruuminurk Ω (oomega) sr steradiaan Tipunurk koonusel, mille tipp on kera keskmes ja põhja serv kera pinnal
rõhk p paskal Pa Pinnaühikule risti mõjuv jõud
sagedus f herts Hz Võngete arv sekundis
soojushulk Q džaul J Soojusvahetust iseloomustav suurus
soojusjuhtivus, soojusjuhtivustegur λ (lambda) vatt meetri ja kelvini kohta W/(m•K) Iseloomustab aines soojuse levimise määra
soojusmahtuvus Cp džaul kelvini kohta J/K Energia hulk, mis on vajalik keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra
takistus R oom Ω Elektrijuhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju
temperatuur T kelvin K Termodünaamiline temperatuur, ka temperatuurivahe
tihedus ρ (roo) kilogramm kuupmeetri kohta kg/m3 Mass ruumalaühiku kohta
töö W, A džaul J Iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise
valgushulk Q, Qv luumensekund lm•s Valgusenergiat nägemisaistingu järgi väljendav suurus
valgustugevus I, Iv kandela cd Valgusvoog, mille kiirgab punktikujuline valgusallikas ruuminurga ühiku kohta
valgustustihedus, valgustustugevus E, Ev luks lx Pinnale langeva valgusvoo pindtihedus
valgusvoog Φ (fii), Φv luumen lm Väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet
viskoossus η (eeta) paskalsekund Pa•s Vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes
vastastikune induktiivsus M henri H Iseloomustab kahe või enama vooluahela vastastikust magnetilist mõju
voolutihedus J, S amper ruutmeetri kohta A/m2 Juhi ristlõikepinda läbiva elektrivoolu ja selle pinna pindala jagatis
võimsus P vatt W Ajaühikus tehtav töö

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

ISO 80000 Quantities and units