Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised. Elektrotehnilised suurused on detailsemalt esitatud Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loendis.

Põhisuurused[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelis on SI põhiühikutele vastavad Rahvusvahelise suuruste süsteemi ISQ füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja dimensioonid.

Suuruse nimi	Suuruse tähis, varutähis	SI mõõtühik	Ühiku tähis	Dimensioon	Lühikirjeldus
aeg	t	sekund	s	T	Sündmuse kestus
ainehulk	n	mool	mol	N	Aine kogus osakeste arvu järgi
elektrivoolu tugevus (voolutugevus)	I	amper	A	I	Iseloomustab juhtme ristlõiget või muud pinda ajaühikus läbivat elektrilaengut
mass	m	kilogramm	kg	M	Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt
pikkus laius kõrgus raadius läbimõõt teepikkus	l, L b h r, R d, D s	meeter	m	L
temperatuur	T	kelvin	K	Θ	Termodünaamiline temperatuur, ka temperatuurivahe
valgustugevus	I, I_v	kandela	cd	J	Valgusvoog, mille kiirgab punktikujuline valgusallikas ruuminurga ühiku kohta

Valik tuletatud suuruseid[muuda | muuda lähteteksti]

kiirgusvoog ||

\Phi _{\mathrm {e} }

|| vatt || W || Kiirgusenergia ajaühikus mahtelastsusmoodul, ruumpaisumismoodul || K, B || paskal || Pa || Iseloomustab keha igakülgsel kokkusurumisel selle suhtelist mahu muutust

Suuruse nimetus	Suuruse tähis, varutähis	SI mõõtühik	Ühiku tähis	Lühikirjeldus
ajakonstant	${\tau }\,$ (tau), T	sekund	s	Kirjeldab eksponentsiaalselt muutuvat siirdeprotsessi
dielektriline läbitavus	$\varepsilon$ (epsilon)	farad meetri kohta	F/m	Iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet
dielektriline polarisatsioon	P	kulon ruutmeetri kohta	C/m²	Omavahel seotud elektrilaengud molekulis nihkuvad välise elektrivälja mõjul
dünaamiline viskoossus	$\eta \,$ (eeta)	paskalsekund	Pa·s	Iseloomustab vooliste (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P)
ekvivalentdoos, ekvivalentne kiirgusdoos	H	siivert	Sv	Kiirgusenergia kiiritatava objekti massi kohta
elektrijuhtivus	G	siimens	S	Keha võime juhtida elektrivoolu
elektrilaeng	q	kulon	C	Iseloomustab kehade elektromagnetilist vastastikmõju
elektriline potentsiaal	$\varphi$ (fii)	volt	V	Väljendab elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet
elektrivoog	${\mathit {\Psi }}$ (psii)	kulon	C	Näitab elektrivälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda
elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe	D	kulon ruutmeetri kohta	C/m²	Kirjeldab makroskoopilist elektrivälja
elektrivälja tugevus	E	volt meetri kohta	V/m	Punktlaengule mõjuv jõud elektriväljas
energia	E, W	džaul	J	Keha või mateeria liikumise üldine mõõt
entalpia	H	džaul	J	Termodünaamilise süsteemi siseenergia
entroopia	S	džaul kelvini kohta	J/K	Kirjeldab termodünaamilise süsteemi võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu
erienergia	${\rho }\,$ (roo), w	džaul kilogrammi kohta	J/kg	Energia massiühiku kohta
erijuhtivus	σ, γ, κ	siimens meetri kohta	S/m	Iseloomustab aine või materjali elektrijuhtivust
erikaal	$\gamma \,$ (gamma)	njuuton kuupmeetri kohta	N/m³ = kg/(m²·s²)	Aine kaal ruumalaühiku kohta
eriruumala, erimaht	v	kuupmeeter kilogrammi kohta	m³/kg	Aine massiühiku ruumala
erisoojus	c	džaul kilogrammi ja kelvini kohta	J/(kg·K)	Soojusmahtuvus massiühiku kohta
eritakistus	$\varrho$ (roo)	oom·meeter	Ω·m	Iseloomustab antud materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale elektrivoolule takistust
fookuskaugus	f	meeter	m	[[Optika \|Optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus
heledus	L, L_v	kandela ruutmeetri kohta	cd/m²	Väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu
heliintensiivsus, helitugevus	I	vatt ruutmeetri kohta	W/m²	Helienergia voo tihedus
helirõhk	p	paskal	Pa	Heli levimisel õhus või vedelikus tekkiv lisarõhk
helirõhutase	L_p	detsibell	dB	Helirõhu ja kuuldelävele vastava helirõhu suhe detsibellides
hõõrdetegur	$\mu$ (müü)	üks	1	Iseloomustab kahe keha vahelise hõõrdejõu ja survejõu suhet
impulsimoment, liikumishulga moment, pöördeimpulss	L	njuutonmeetersekund	N·m·s	Pöörlemist iseloomustav dünaamiline suurus
impulss, liikumishulk	p	kilogramm-meeter sekundis	kg·m/s	Keha võime mõjutada teisi kehasid oma massi ja kiirusega
induktiivsus	L	henri	H	Põhineb endainduktsioonil
inertsimoment	I, J	kilogramm korda meeter ruudus	kg·m²	Pöörleva keha inertsi mõõt
intensiivsus	I, S, E, M, q , $\psi$ (psii)	vatt ruutmeetri kohta	W/m<up>2	Näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus
jõud	F	njuuton	N	Kehade vastastikmõju mõõt
jõumoment	M	njuuton meeter	N·m	Jõu võime põhjustada keha pöördliikumist
kaal	F_g	njuuton	N	Iseloomustab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon või inerts
kasutegur	$\eta \,$ (eeta)	üks	1	Väljendab saadava kasuliku energia ja kulutatud energia suhet
keemiline potentsiaal	$\mu \,$ (müü)	džaul	J	Olekufunktsioon muutuva osakeste arvuga termodünaamiliste süsteemide kirjeldamiseks
kiirendus (lineaarkiirendus)	a	meeter sekundi ruudu kohta	m/s²	Kiiruse muutus ajaühikus
kiirgavus	M_e	vatt ruutmeetri kohta	W/m²	Kiirgusvoog kiirgust väljasaatva efektiivpinna kohta
kiirgusdoos, neeldumisdoos	D	grei	Gy	Aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia massiühiku kohta
kiirgustugevus	I_e	steradiaan	sr	Kiirgusvoog ruuminurga kohta
kiiritustihedus	E, E_e	vatt ruutmeetri kohta	W/m²	Iseloomustab pinnaelemendile langevat kiirgusvoogu
kiirus	v	meeter sekundis	m/s	Läbitud teepikkus ajaühikus
kinemaatiline viskoossus	$\nu \,$ (nüü)	ruutmeeter sekundis	m²/s	Dünaamilise viskoossuse ja tiheduse jagatis
lainepikkus	$\lambda \,$ (lambda)	meeter	m	Laine poolt läbitav teepikkus ühe perioodi jooksul
liikumishulga moment, impulsimoment, pöördeimpulss	L	njuutonmeetersekund	N·m·s	Pöörlemist iseloomustav dünaamiline suurus
magneetumus	M	amper meetri kohta	A/m	Iseloomustab füüsikalise keha magneetumist
magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus	B	tesla	T	Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu
magnetiline läbitavus	$\mu$ (eeta)	henri meetri kohta	H/m	Iseloomustab aine magneetumise võimet
magnetiline polarisatsioon	J	tesla	T	Iseloomustab magnetinduktsiooni magnetilises materjalis, võrreldes magnetväljaga vaakumis
magnetvoog	$\Phi$ (fii)	veeber	Wb	Magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna
mahtuvus	C	farad	F	Iseloomustab elektrijuhi või kondensaatori võimet mahutada elektrilaengut
mehaaniline (tõmbe- või surve-) pinge	$\sigma$ (sigma)	paskal	Pa	Iseloomustab tahkise mõttelisel pinnal mõjuva sisejõu intensiivsust
molaarmass	M	kilogramm mooli kohta	kg/mol	Aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass
molaarne kontsentratsioon	c	mool kuupmeetri kohta	mol/m³	Aineosakeste hulk ainete segu ruumala kohta
molaarruumala	V_m	kuupmeeter mooli kohta	m³/mol	Aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) ruumala
mõju	S	džaulsekund	J·s	Füüsikalises protsessis osaleva energia ja protsessi kestuse korrutis
neeldumisdoos, kiirgusdoos	D	grei	Gy	Aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia massiühiku kohta
nihkemoodul, nihkeelastsusmoodul	G	paskal	Pa	Iseloomustab materjali vastupanu nihkedeformatsioonile
nihkepinge, tangentsiaalpinge	$\tau$ (tau)	paskal	Pa	Piki lõikepinda mõjuva mehaanilise pinge komponent
normaalelastsusmoodul, Youngi moodul	E	paskal	Pa	Iseloomustab materjali jäikust tõmbel (survel)
normaalpinge	$\sigma$ (sigma)	paskal	Pa	Pinna normaali sihis mõjuva mehaanilise pinge komponent)
nurk, tasanurk	(kreeka väiketäht)	radiaan	rad	Nurk sirgete vahel tasapinnal
nurkkiirendus	$\alpha \,$ (alfa)	radiaan sekundi ruudu kohta	rad/s²	Ringliikumise kiiruse muutus
nurkkiirus	$\omega \,$ (oomega)	radiaani sekundis	rad/s	Ringliikumise kiirus
nurksagedus	$\omega \,$ (oomega)	radiaan sekundis	rad/s	Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul
pindala	A, S	ruutmeeter	m²	Pinna suurus
periood	T	sekund	s	Ühe täisvõnke kestus
poolestusaeg	T_½	sekund	s	Näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub radioaktiivse aine kogus poole väiksemaks
pöördeimpulss, impulsimoment, liikumishulga moment	L	njuutonmeetersekund	N·m·s	Pöörlemist iseloomustav dünaamiline suurus
pöörlemissagedus, pöörlemiskiirus	n	üks sekundis	s^‒1 ehk 1/s ehk p/s	Täispöörete arv ajaühikus
radioaktiivse aine aktiivsus	A	bekrell	Bq	Aines lagunevate radioaktiivsete aatomituumade arv ajaühikus
ringsagedus	$\omega \,$ (oomega)	radiaan sekundis	rad/s	Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul
ruumala	V	kuupmeeter	m³	Ruumiosa suurus
ruuminurk	Ω (oomega)	steradiaan	sr	Tipunurk koonusel, mille tipp on kera keskmes ja põhja serv kera pinnal
ruumpaisumismoodul, mahtelastsusmoodul	K, B	paskal	Pa	Iseloomustab keha igakülgsel kokkusurumisel selle suhtelist mahu muutust
rõhk	p	paskal	Pa	Pinnaühikule risti mõjuv jõud
sagedus	f	herts	Hz	Võngete arv sekundis
siseenergia	U	džaul	J	Termodünaamilise süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust
soojushulk	Q	džaul	J	Soojusvahetust iseloomustav suurus
soojusjuhtivus, soojusjuhtivustegur	$\lambda \,$ (lambda)	vatt meetri ja kelvini kohta	W/(m·K)	Iseloomustab aines soojuse levimise määra
soojusläbikandetegur	k, U	vatt ruutmeetri ja kelvini kohta	W(m²·K)	Iseloomustab soojuse siirdumist läbi piirdetarindi (nt seina) ühest keskkonnast teise
soojusmahtuvus	C_p	džaul kelvini kohta	J/K	Energia hulk, mis on vajalik keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra
soojusvoog (soojusvoolu tihedus)	${q},\,{\dot {q}}$	vatt ruutmeetri kohta	W/m²	Soojushulk, mis kandub soojusvahetuse puhul ühes ajaühikus läbi vaadeldava pinna pindalaühiku
soojusvool	${\mathit {\Phi }}_{\mathrm {th} },\,{\mathit {\Phi }},\,{\dot {Q}}$	vatt	W	Soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi vaadeldava pinna
soojusülekandetegur	$\alpha$ (alfa), h	vatt kelvini ja ruutmeetri kohta	W/(K·m²)	Iseloomustab konvektiivse soojusülekande intensiivsust tahke ja vedela või gaasilise keskkonna eralduspinnal
takistus	R	oom	Ω	Elektrijuhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju
tangentsiaalpinge, nihkepinge	$\tau$ (tau)	paskal	Pa	Piki lõikepinda mõjuva mehaanilise pinge komponent)
termiline energia	E_th'	džaul	J	Aine osakeste korrapäratu liikumise energia
tihedus	ρ (roo)	kilogramm kuupmeetri kohta	kg/m³	Mass ruumalaühiku kohta
töö	W, A	džaul	J	Iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise
valgushulk	Q, Q_v	luumensekund	lm·s	Kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi väljendav suurus
valgussäritus	H, H_v, Q	lukssekund	lx·s	Vastuvõetud valgushulga pindtihedus
valgustustihedus ehk valgustatus	E, E_v	luks	lx	Pinnale langeva valgusvoo pindtihedus
valgusviljakus	$\eta _{\mathrm {v} }$	luumen vati kohta	lm/W	Valgusallika valgusvoo ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse jagatis
valgusvoog	${\mathit {\Phi }}$ (fii), ${\mathit {\Phi }}_{\mathrm {v} }$	luumen	lm	Väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet
viskoossus	$\eta$ (eeta)	paskalsekund	Pa·s	Iseloomustab voolite (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P)
vastastikune induktiivsus	M	henri	H	Iseloomustab kahe või enama vooluahela vastastikust magnetilist mõju
voolutihedus	J, S	amper ruutmeetri kohta	A/m²	Juhi ristlõikepinda läbiva elektrivoolu ja selle pinna pindala jagatis
võimsus	P	vatt	W	Ajaühikus tehtav töö

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]