Fääri saarte majandus

Allikas: Vikipeedia
Kalandusel on väga oluline osa Fääri saarte majanduses. Kohalik kalur Klaksvíkus.

Fääri saarte majandusest moodustab valdava osa kalandus ja majanduse olukord sõltub otseselt rahvusvahelisest kalaturust. Sellest tulenevalt on majandus kergesti haavatav ning see andis eriti selgelt tunda 1990. aastate alguses, mil probleemid viisid Fääri saarte majanduse järgnevaks kümnendiks madalseisu.

19. sajandi keskpaigani oli põhiliseks tegevusalaks põllumajandus, millest peamise osa moodustab lambakasvatus, kuid tänapäeval annab see vähem kui 1% Fääri saarte SKP-st. Tulevikus loodetakse panustada pigem infotehnoloogia ja telekommunikatsioon sektorile, turismile ning nafta ammutamisele. Näiteks olid Fääri saared esimene piirkond maailmas, mis läks täielikult üle digitaaltelevisiooni edastamisele ning esimene Fääri ettevõte, mis noteeriti börsil, on naftaotsimisega tegelev Atlantic Petroleum (juunist 2005 Islandi börsil (ICEX) ja oktoobrist 2006 Kopenhaageni börsil).

Fääri saarte rahvuslik lennufirma on Atlantic Airways. Tegutseb 2 kindlustusseltsi ja 4 panka, millest suurim on BankNordik (endine Føroya Banki).

Kohalikule majandusele on oluliseks abiks iga-aastased subsiidiumid Taanilt, mis moodustavad kuni 6 protsenti Fääri saarte SKP-st.[1]

Fääri saared ekspordivad peamiselt kala ja kalatooteid. Imporditakse tarbekaupu, masinaid ja seadmeid, kütust ning muid tööstuskaupu. 2008. aastal oli ekspordikäive 848 miljonit USA dollarit ja impordikäive 983 miljonit dollarit[1].

Elektrienergia toodang 2008. aastal oli 275,8 miljonit kWh ja tarbimine 264,4 miljonit kWh[1]. 2009. aastal toodeti 275,5 miljonit kWh elektrit ning päritolu järgi jagunes see geotermaalseks (61%), hüdroenergiaks (34%) ja tuuleenergiaks (5%)[2].

2009. aastal oli töötuse tase erinevatel andmetel 3,4%[2] või 3,9%[1]. November 2008 seisuga oli Fääri saartel tööjõudu 34 680 inimest[1], kes olid põhiliselt hõivatud kalanduses ja avalikus sektoris.

Eesti eksport ja import Fääri saartele
Summad on antud tuhandetes eurodes
2006 2007 2008 2009 2010
Eksport 571 1560 1437 619 1149
Import 206 261 142 0 228
Allikas: Statistikaamet

5. augustil 2009 esitasid kaks opositsiooniparteid Løgtingile ettepaneku võtta ametliku maksevahendina kasutusele euro.[3]

Euroopa Liidu, Norra, Islandi ja Šveitsiga on sõlmitud vabakaubanduslepingud ning tulevikus loodetakse saavutada liikmelisus Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis (EFTA).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]