Evert Taube

Allikas: Vikipeedia
Evert Taube (1961)
Evert Taube 1942. aastal ilmunud fotol
Eino Hanski loodud Evert Taube'i kuju Göteborgis

Evert Axel Taube [toob] (12. märts 1890 Göteborg31. jaanuar 1976 Stockholm) oli rootsi laulja, helilooja, kirjanik ja kunstnik. Teda peetakse Rootsi rahvustrubaduuriks.

Evert Taube'i loomingu hulgas on üle 200 laulu; luuletusi, reisikirjeldusi ja romaane; joonistusi, akvarelle ja õlimaale.

Lapsepõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Evert Taube põlvnes vanast Taube'ide aadlisuguvõsast. Tema isa Karl Gunnar Taube oli laevakapten. Evert oli neljas laps kolmeteistkümnest. Tema lapsepõlv möödus Vinga saarel, kus tema isa kuni 1905. aastani majakavahina töötas. Nii muusika kui ka laevad, kalapüük, meremehejutud ja lood kaugetest maadest kuulusid tema igapäevaellu.

Algul õppis Evert saare kümne õpilasega koolis; aastatel 19041905 käis aga koolis Malmös, kus elas oma onu Axel Taube'i juures. Aastal 1905 kolis pere Göteborgi, kus Evert pidi gümnaasiumi õppima asuma, kuid kukkus matemaatika sisseastumiseksamil läbi. Ta hakkas õppima maalikunsti teatri dekoraatori juures ja õhtuti kunstikoolis.

Kunstiõpingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuueteistaastaselt otsustas Evert, et temast saab kunstnik; ta laenas oma klaveriõpetajalt 18 krooni, pakkis pambu, ja sõitis rongiga Stockholmi. Enamasti õnnestus tal ööbida kunstnikust nõbu juures, kuid aeg-ajalt veetis ta rahapuudusel öid ka lageda taeva all.

Mõned tema joonistused ilmusid ajalehtedes Dagens Nyheter ja Svenska Dagbladet.

Tema unistus oli pääseda õppima kunstiakadeemia kõrgkooli Kungliga Kunsthögskolan. Ta leidis vajalikud soovitajad ning võetigi akadeemiasse vastu. Everti isale aga boheemlaslik kunstnikuelu ei meeldinud. Ta seadis poja valiku ette – kas jätkata õpinguid internaatkoolis või hakata meremeheks. Evert otsustas minna merele.

Meremeheelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1907 asus Evert Taube laevale kütjaks. Kuni 1909. aastani sõitis ta meremehena Aafrika ja Lõuna-Aasia rannikul. Ta alustas esinemist lauljana ning hakkas ka meremehelaule koguma. Aastatel 19101915 töötas ta Argentinas, kust võttis Rootsi tagasi pöördudes kaasa huvi Ladina-Ameerika muusika vastu. Tema tegi ka tangomuusika rootslastele tuttavaks.

Muusikuelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oma esimese lindistuse tegi ta aastal 1921.

Aastal 1954 sai temast esimene esineja, keda Rootsi televisioonis näidati.

Paljud tema laulud räägivad meremeheelust, sageli humoristlikult. Tihti korduvad lauludes samad tegelaskujud.

Eesti keeles on Evert Taube'i laule esitanud muu hulgas Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]