Eve keel

Allikas: Vikipeedia

Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.[1] Eve keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda, kvaa keelkonda ning täpsemalt on ta paigutatud gbee keelte alarühma.[2] Eve keeles on esindatud Anglo (Anlo), Awuna, Hudu ja Kotafoa dialektid. Vastavalt Ethnologue’i andmetele on selle keele kõnelejaid üle 3 miljoni ning rääkijate arv kasvab.[1]

Ewe keel on Togos rahvuskeel, mida räägib 862 000 inimest. Lõuna-Togo piirkonnas õpetatakse eve keelt lastele algkoolis. Kesk-Togos kasutavad mitme keele kõnelejad eve keelt ka lingua franca-na. Ghanas on eve keel osa igapäevasest suhtlusest ning seda räägivad 2,25 miljonit inimest esimese keelena ning umbes pool miljonit inimest teise keelena. Ghanas õpetatakse eve keelt nii alg- kui ka põhikoolis.[3]

Eve keelt kasutakse raadio- ja telesaadetes ning mõningates kohalikes ajalehtedes nii Togos kui ka Ghanas.

Eve keeles on inglise keele mõjutusi, näiteks sõnades kɔnset, ‘concert’ (kontsert) ja flawas(i), ‘flowers’ (lilled).[4]

Kirjasüsteem [3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Eve keeles on kasutusel ladina tähestik, mis sisaldab ka eve keele häälikuid. Lisaks on laenatud tähti rahvusvahelisest foneetilisest tähestikust (IPA), näiteks tähed đ, ŋ, ɔ.

A a B b D d Đ đ Dz dz E e Ɛ ε F f Ƒ ƒ G g Gb gb Ɣ ɣ H h I i K k Kp kp L l M m N n Ny ny Ŋ ŋ O o Ɔ ɔ P p R r S s T t Ts ts U u V v Ʋ ʋ W w X x Y y Z z

Arvsõnad 1–10 [5][muuda | redigeeri lähteteksti]

deká – üks

eve – kaks

eto – kolm

ene – neli

ató~ – viis

adé – kuus

adré – seitse

enyí – kaheksa

enyíde – üheksa

ewó – kümme

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vokaalid [3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Eve keeles on 7 oraalset ehk mittenasaalset vokaali ning 5 nasaalset vokaali.

Oraalne Nasaalne
Eesvokaal Tagavokaal Eesvokaal Tagavokaal
Kinnine i u ĩ ũ
Poolkinnine e o
Poollahtine ε ɔ ɛ̃ ɔ̃
Lahtine a ã

Konsonandid [3][muuda | redigeeri lähteteksti]

Eve keele konsonantide süsteemi iseloomustab näiteks k͡p ja ɡ͡b koartikulatsioon, samuti on ka kontraste erinevate häälikutega nagu huulhääliku ehk labiaali ɸ ja labiodentaalse frikatiivi f puhul.

Huulhäälik Labiodentaal Alveolaar Retrofleks Palataal Velaar Labiovelaar Kõrihäälik
Klusiilid helitu p t k k͡p
heliline b d ɗ g ɡ͡b
Frikatiivid helitu ɸ f s h
heliline β v z ɣ
Afrikaadid helitu ts
heliline dz
Nasaalid m ɲ ŋ
Lateraal l
Kõks (ingl. k flap) r
Poolvokaalid w j

Toon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eve keeles on kasutusel leksikaalsed toonid. Leksikaalne toon on iseloomuliku helikõrgusega toon, mis on sõnas määratud silbiga ja mis mõjutab oluliselt sõna tähendust. Keeles esineb kolm erinevat tooni:

-kõrge: /tó/ ‘kõrv’

-keskmine: /tō/ ‘uhmer’

-madal: /tò/ ‘pühvel’[3]

Toonide erinev kõla mängib tähtsat rolli küsimuste esitamisel. Lihtsamate eitavate ja jaatavate küsimuste puhul kasutatakse lause lõpus madalat tooni à. Näiteks Ameá lolo = "inimene on paks", aga Ameá loloà? = "Kas inimene on paks?" [6]

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eve keel on isoleeriv keel.[3] Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad, isoleeritud tervikud.[7] See tähendab, et sõnadevahelisi suhteid on tähistatud lauses sõnajärje või partiklite abil. Enamus sõnatüved koosnevad ühest silbist moodustatud konsonandist ja vokaalist. Käänamist esineb väga harva.[3]

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eve keele substantiivide morfoloogia on järgmine:

– puudub grammatiline sugu;

– kirjutamisel ei kasutata määravaid ega umbmääraseid artikleid;

– substantiividel on tavaliselt vokaalne või nasaalne prefiks, et eristada neid verbidest;[3]

pluurali ehk mitmuse moodustamisel lisatakse sufiks -wo sõna lõppu. Näiteks ati = puu, atiwo =puud; awu = kleit, awuwo = kleidid.[8] Samas esineb keeles ka loendamatuid substantiive, millel pluural puudub. Näiteks tsi = vesi või dze = sool.[6]

Verbide ehk tegusõnade morfoloogia on järgmine:

sõnatüved lauses ei muutu;

– verbid märgivad tegevust, olekut või omadusi, samas kui inglise keeles väljendatakse omadusi omadussõnadega.[3] Ka eesti keeles kasutatakse omadussõnu omaduste kirjeldamiseks.

eitust märgitakse katkendlikult, st üks osa eitusest on enne verbi, teine osa tuleb osalause lõpus.[3] on enne esimest verbi ja o esineb osalause lõpus (vt 2. näitelauset).[9]

  kofi´ va´ afi ´ sia
  K. tulema koht see
 ‘Kofi tuli siia.’
  kofi ´ me´ va´ afi ´ sia o
  K.NEG tulema koht see NEG
  ‘Kofi ei tulnud siia.’

Tüüpiline sõnajärg eve keeles on subjekt-verb-objekt (SVO).[3]

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neném ŋutsu ŋutasẽla ene sia wo koŋ.[10] Need neli õelat meest.

Avu du fu mcogua ga o.[11] Koer sööb konti, mitte metalli.

Leo fe atawui keke akpa.[11] Leo püksid on liiga laiad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ethnologue
  2. www.eki.ee/knab/keelk.htm
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 http://aboutworldlanguages.com/Ewe
  4. http://www.let.leidenuniv.nl/verba-africana/ewe/c-ewe-language.htm
  5. http://www.zompist.com/niger.htm
  6. 6,0 6,1 http://www.peterlin.pl/ewe/grammar.html
  7. Fred Karlsson, Üldkeeleteadus, 2002, lk 144.
  8. Caesar Akuetey, A Preliminary Study of Yeʋegbe:Animist Cult Language in Eweland,Knox College, lk.86–87,http://www.journalofwestafricanlanguages.org/Files/pdf/27-1/jwal-27-1-Akuetey.pdf
  9. Felix Kofi Ameka, Ewe: Its Grammatical Constructions and Illocutionary Devices, 1991, lk.64,http://pubman.mpdl.mpg.de/pubman/item/escidoc:852617:4/component/escidoc:852618/Ameka_Thesis_1991.pdf
  10. http://www.typecraft.org/tc2wiki/Classroom:Ewe_Noun_Phrases
  11. 11,0 11,1 Paul R.Kozelka, Yao Ete Agbovi, Ewe (for Togo). Special Skills Handbook. Peace Corps Language Handbook Series, , lk.13–14;lk.29–30, http://eric.ed.gov/?q=ewe+language&id=ED255040