Evald Saag

Evald Saag
Sünniaeg	24. november 1912
Sünnikoht	Krabi vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa
Surmaaeg	20. oktoober 2004
Surmakoht	Tallinn

Evald Saag (24. november 1912 Krabi vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 20. oktoober 2004 Tallinn) oli eesti teoloog ja usutegelane.

Biograafia

Evald Saag sündis Ede-Liguri talus.

Õppis Krabi algkoolis ning peale Võru haridusseltsi gümnaasiumi lõpetamist astus ta Tondi sõjakooli. Pärast selle lõpetamist jätkas 1935 õpinguid Tartu Ülikoolis teoloogia teaduskonnas, mille ta 1940. aastal magister theologia kraadiga (Vana Testamendi ja semi filoloogia alal) lõpetas. Valminud doktoritöö hävis 1944. aastal Tallinna pommitamisel tules.

14. detsembril 1941 ordineeris piiskop Johan Kõpp Evald Saagi Tallinna Toomkirikus vikaarõpetajaks.

Ta nimetati 1956. aastal Rapla koguduse õpetajana EELK Lauluraamatukomisjoni koosseisu.

Kogudused

Evald Saagi teenitud kogudused

• 1943–1944 Paldiski Nikolai kogudus
• 1944–1962 Rapla Maarja-Magdaleena kogudus
• 1962–1989 Pärnu Eliisabeti kogudus

Lühemat aega on ta teeninud järgmisi kogudusi

• Tallinna Toompea Kaarli kogudus
• Märjamaa Maarja kogudus
• Järvakandi Peetri kogudus
• Vändra Martini kogudus
• Tori Püha Jüri kogudus
• Häädemeeste Miikaeli kogudus
• Treimani kogudus

Aastatel 1953–1962 oli ta Ida-Harju praosti kohusetäitja.

Evald Saag oli üks Usuteaduse Instituudi asutajaid, kus ta töötas dekaanina ning Vana Testamendi õppetooli juhatajana. 1980. aastal sai ta Usuteaduse Instituudi audoktoriks. 1996. a andis EELK konsistoorium talle praosti aunimetuse, 1998. a. sai ta esimese Rapla kihelkonna auhinna — Maarja Magdaleena pronksskulptuuri. 2001. a veebruaris autasustas president Lennart Meri teda Valgetähe III järgu teenetemärgiga. Iisraelis kasvab temale pühendatud puu.

Evald Saag on maetud Rapla kalmistule.

Keelealased vaated

Saag soovitas kasutada võõrsõnade asemel omasõnu või siis võimalikult algkeele lähedasi sõnu. Näiteks soovitas ta kasutada sõna "jünger" asemel sõna "õpilane" ning nimede "Egiptus" ja "Babülon" asemel nimekujusid "Kopti" ja "Paabel". Nime "Sumer" asemel soovitas ta nimekuju "Sinear" ning sõna "tsikuraat" asemel sõna "zikkur".

Samuti soovitas ta eesti keeles kasutada lühivorme, näiteks sõna "šariaat" asemel sõna šaria, mis on ühtlasi ka algselähedane.

Teoloogilised vaated

Jeesuse kohta kasutatava lunastaja (luna-tasu) asemel pidas õigemaks eelistada "päästjat".

Isiklikku

Tema isa oli Jaan Saag ja ema Anna Saag (sündinud Perakond). 4. juulil 1942 abiellus ta Uku Masingu õe Agnes Masinguga; pärast abikaasa surma (1981. aastal) abiellus 1983. aastal teistkordselt – Emilie Karjusega.

Kersti Uibo tegi temast 1994. aastal filmi "Evaldimaa".

Teoseid

Madude osa soome-ugri usundeis (magistritöö, Tartu Ülikool, Tartu, 1938)

Välislingid

• Ööülikool: Evald Saagi loengud MP3 formaadis[1]
• Valter Vaasa, "Mitmekülgne vend" – Eesti Kirik 23.11.2005
• Marko Tiitus, Evaldipäev – Eesti Kirik 27.10.2004
• "Eestiaegsed suurmehed". Jaan Tootseni kõnelus Evald Saagiga, kelle sünnist 24. novembril 2012 möödus 100 aastat. "Raadio ööülikooli" 2002. aasta saate üles kirjutanud Virve Hirtentreu – Sirp 23. 11. 2012, lk 6–7