Evald Mikson

Allikas: Vikipeedia
Evald Mikson
Isikuandmed
TäisnimiEvald Mikson
Sünniaeg12. juuli 1910[1]
SünnikohtTartu, Eesti
Surmaaeg27. detsember 1993 (83-aastaselt)
SurmakohtReykjavík, Island
Positsioonväravavaht
Koondisekarjäär
AastadKoondisM(V)
1934–1938Eesti7(0)

Evald Mikson (islandipäraselt Eðvald Hinriksson; 29. juuni / 12. juuli 1910 Tartu[2]27. detsember 1993 Reykjavík, Island) oli Eesti jalgpallur. Ta oli hiljem ka Eesti Poliitilise Politsei ja Eesti Julgeolekupolitsei ametnik, keda Simon Wiesenthali keskus on süüdistanud sõjakuritegudes Teise maailmasõja ajal.

Sportlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Mikson oli jalgpalli väravavaht. Ta mängis Eesti rahvuskoondises aastatel 1934–1938 seitse korda. Ta tuli 1937. aastal ka Eesti meistriks jäähokis.

Karjäär politseis[muuda | muuda lähteteksti]

Evald Mikson alustas teenistust Eesti Vabariigi Politseis 1. märtsil 1935 kordnikuna, hiljem jätkas Poliitilises Politseis 1936. aasta 1. märtsist.

Pärast juunipööret 1940. aastal varjas ta ennast Nõukogude okupatsioonivõimu ja NKVD repressioonide eest.

1941. aastal Suvesõjas võitles ta metsavendade salga juhina.[3]

Pärast Saksa okupatsiooni algust juulis 1941 liitus ta Eesti Omavalitsusele allunud poliitilise politsei ja hilisema Eesti Julgeolekupolitseiga, mille koosseisus osales Saksamaa vastaste ja ebasobivate isikute (juutide) kohtuvälistel represseerimistel (vahistamine, vara konfiskeerimine, koonduslaagrisse saatmine ning hukkamisotsuste koostamine).

Samuti osales ta ÜK(b)P KK poolt okupeeritud Eestisse põrandaalust tööd juhtima jäetud ning 3. septembril 1941 vahistatud EK(b)P KK esimese sekretäri Karl Säre esimestel ülekuulamistel.[4]

1942. aastal Evald Mikson vahistati ning viibis eeluurimise all 22 kuud Tallinna keskvanglas. Vahistamise põhjustena on toodud:

  1. Karl Säre ülekuulamisel avanesid Evald Miksonile saladused, mille valdamine ei olnud Hitleri režiimi teenistuses olevale eestlasest ametnikule lubatud (naiivne ja romantiline versioon);
  2. kohtuväliste represseerimiste käigus äravõetud materiaalsete väärtuste omastamine (Eesti NSV aegne versioon).
  3. 1941.a detsembris oli ta Saksa võimude uurimise all Neeme Ruusi varade omastamise pärast.

Pärast Martin Sandbergeri väljavahetamist SS-Sturmbannführer Bernhard Baatziga Evald Mikson vabastati ning edasine koostöö jätkus Oberkommando der Wehrmacht (OKW) admirali Wilhelm Canarise juhitavas Saksa sõjaväeluure- ja vastuluureorganisatsioonis Abwehr ja nende alluvuses teeniva eestlasest leitnandi Ernst Proostiga.

1944. aastal põgenes ta Eestist Rootsi. Järgnes meremeheelu, kuni laev 1946. aastal Islandi rannas madalikule jooksis. Mikson jäi elama Islandile. Seal sai temast tuntud spordijuht, kes pani aluse Islandi korvpallile. Ta omandas Islandi kodakondsuse, abiellus islandlannaga ja pälvis kohalike elanike tunnustuse tuntud saunaomaniku ja massöörina.[4]

21.06.1937 otsusega annetati talle Riigivanema otsusega nr 20 Kotkaristi teenetemärgi raudrist.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Evald Miksoni pojad Johannes ja Atli Eðvaldsson olid Islandi koondise jalgpallurid, ka tema pojatütar Sif Atladóttir (Atli tütar) ja pojapoeg Emil Atlasson (Atli poeg) on jalgpallurid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EAA.3150.1.750:224
  2. EAA.3150.1.750:224
  3. 7. juulil oli Võnnu metsavendadel eesotsas leitnant Evald Miksoniga Lääniste parve juures lahing, kus hävituspataljonlased said hävitavalt lüüa. – 1941. aasta suvesõda Korporatsioon Fraternitas Estica (vaadatud 23.10.2019)
  4. 4,0 4,1 Sajakäelise mehe saaga. Estonian World Review, 23. juuli 2004 (vaadatud 23.10.2019)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]