Eustaatius Miido
Allikas: Vikipeedia
| Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Eustaatius Miido VR II/3 (kuni 1936 Evstafi (Jevstafi) Miido; 16. juuni 1893 Pärnumaa – 1978) oli Eesti mereväeohvitser (kaptenleitnant).
Ta sündis 1893 Pärnumaal Seli vallas Tani talus rätsepa Jüri (Georg) Miido esimese pojana. Nimeks pandi Evstafi
- 1908 läks Seli rannas vettelastud 3-mastilisele purjekale "Planeet" tekipoisiks.
- 1912 lõpetas Kuressaare merekooli.
- 1915 lõpetas Liibavi Kaugesõidu Merekooli ja Kroonlinna Mereväeohvitseride ettevalmistuse
- 1915 nooremohvitser Vene Balti mere sõjalaevastiku Juhataja Staabilaeval "Kretšet" ("Кречет")[1], hiljem nooremohvitser miinitraaleril
- 1917 lõpetas navigatsiooniohvitseride kursused Soomes; määrati miinitraaleri N6 komandöriks, baas Turu sadam. Botnia lahe sõjaliste operatsioonide eest anti talle 3.järgu Stanislavi rist mõõkade ja lindiga.
- 1918 s/l "Lembit" side- ja navigatsiooni vahiohvitser. Laev võttis Vabadussõjas osa kõikidest mereväeoperatsioonidest, autasustati Vabadusristiga, mille juurde kuulus Tara talu Seli vallas Pootsi mõisas.
- 1920 vanemohvitser "Lembitul".
- 1920 "Mereväe Spetsialistide Kooli" õppuste korraldamine ja juhatamine
- 1922 ülendatakse vanemleitnandiks ja määratakse miiniristleja "Lennuk" vanemohvitseriks.
- 1922 sügisest Mereväe Kadettide Kooli ülema abi
- 1923 "Viliandi" komandör, õppereis Taani, Inglismaale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Rootsi.
- 1924 "Sulev" komandör
- 1933 ülendatakse kaptenleitnandiks, on "Lennuk" komandör selle müümisel.
- 1934 Kaitselaevastiku divisjoniülem ajutiselt, "Sulevi" komandör.
- 1937 läheb erru ja pere kolib Pootsi Tara talusse.
- 1941 14 juunil küüditatakse Eustaatius Miido (Sosva vangilaager 10 aastat + 5 a. Novosibirski oblasti sovhoosis "Bobeda"), abikaasa Klaara, pojad Tõnis ja Henno, vanemad Liina ja Jüri Miido (Tomski oblasti, Baktšari rajooni Lugovoi küla).
- 1957 tagasi Eestis. Miido töötas Pärnu sadamas deviaatorina, ehitab maja Viirale, kus elas surmani 1978.a.
Miido talumajal Pootsi-Munalaiu sadama teeristis on mälestustahvel.[2]
Kirjandus [muuda]
Pensionipõlves kirjutas käsikirjad, mis tema poeg Henno Miido (sünd.1926) lasi trükkida:
- "Vabadusiha" 2007 - noorus ja Vabadussõda,
- "Eustaatius Miido, eestlane" 2008 - kadettide 1923. aasta õppereis "Viliandil", visiit- ja kutsekaardid, kirjad Sosvast, muinaseestlaste meresõitudest.
- Henno Miido "Elujõud: lugemiseks noortele", Pärnu: Pärnumaa Koduloolaste Selts, 2007, 192 lk. - jutustab 1941. aasta juuniküüditamisest, elust Siberis, naasmisest kodumaale. ESTERis
Viited [muuda]
- ↑ "Kretšet" ("Кречет") komandöriks 1915. aastast oli 2. järgu kapten vabahärra Rudolf von Mirbach (1882–1965; барон Рудольф Романович Мирбах)
- ↑ Audrulane Henno Miido koondas oma mereväeohvitserist isa meenutused, Pärnu Postimees, 24.01.2008
Välislingid [muuda]
- Audrulane Henno Miido täiendab Vabadussõja lugu, Pärnu Postimees, 15.12.2007
- Pärnumaa mees täiendab isa mälestuste abil Vabadussõja ajalugu Postimees, 16.12.2007