Euro rahatähed

Allikas: Vikipeedia
Euro rahatähed

Euro rahatähed on eurotsooni ühisraha euro rahatähed. Paberraha lasti ringlusse 2002. aastal ja seda haldab Euroopa Keskpank. Igal rahatähel on ka Euroopa Keskpanga presidendi allkiri. Euro rahatähtede seeria sisaldab seitsme nimiväärtusega rahatähti: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurone. Need kehtivad seadusliku maksevahendina kogu euroalal. Erinevalt euromüntidest on rahatähtede mõlemad pooled ühesugused kõikides riikides, ainult seeriatähed näitavad ära, millisest riigist rahatäht on pärit.

Üldine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahatähtedel on Euroopa Keskpanga presidendi (praegu Mario Draghi) allkiri.

Euro rahatähtede seerias on seitsme väärtusega rahatähti, igaühel on oma iseloomulik värv ja suurus. Rahatähtedel kujutatakse Euroopa ajaloo eri ajastute arhitektuuristiile. Rahatähe esiküljel kujutatakse aknaid või väravaid, tagaküljel sildu. Arhitektuurilised näited on illustratsioonid, mitte olemasolevate monumentide representatsioonid.

Kõikidele rahatähtedele on samuti ühine Euroopa lipp, Euroopa Keskpanga initsiaalid viies versioonis (BCE, ECB, EZB, ΕΚΤ, EKP), tagaküljel Euroopa kaart, sõna "euro" nii ladina kui ka kreeka tähestikus ("ΕΥΡΩ") ja Euroopa Keskpanga presidendi allkiri. 12 tähte Euroopa lipult on samuti kujutatud igal rahatähel.

Euro rahatähtede kujundus valiti välja 44 võistlustöö hulgast konkursil, mille algatas Euroopa Valuutafondi (EMF) nõukogu 12. veebruaril 1996. Võidutöö kuulutati välja 3. detsembril 1996 ja selleks oli Robert Kalina looming.

Rahatähed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahatähtede paber on 100% puuvillakiust, mille tõttu on see väga vastupidav.

2002. a seeria
Pildid Väärtus Mõõtmed Põhivärv Kirjeldus Lühike koodi asukoht
esikülg tagakülg arhitektuur sajand
EUR 5 obverse (2002 issue).jpg EUR 5 reverse (2002 issue).jpg 5 € 120 × 62 mm ██  hall klassikaline < V [2]
EUR 10 obverse (2002 issue).jpg EUR 10 reverse (2002 issue).jpg 10 € 127 × 67 mm ██  punane romaani XI–XII [3]
EUR 20 obverse (2002 issue).jpg EUR 20 reverse (2002 issue).jpg 20 € 133 × 72 mm ██  sinine gooti XIII–XIV [4]
EUR 50 obverse (2002 issue).jpg EUR 50 reverse (2002 issue).jpg 50 € 140 × 77 mm ██  oranž renessanss XV–XVI [5]
EUR 100 obverse (2002 issue).jpg EUR 100 reverse (2002 issue).jpg 100 € 147 × 82 mm ██  roheline barokk ja rokokoo XVII–XVIII [6]
EUR 200 obverse (2002 issue).jpg EUR 200 reverse (2002 issue).jpg 200 € 153 × 82 mm ██  kollakaspruun raud- ja klaasarhitektuuri ajastu XIX–XX [7]
EUR 500 obverse (2002 issue).jpg EUR 500 reverse (2002 issue).jpg 500 € 160 × 82 mm ██  punakaslilla 20. sajandi moodne arhitektuur XX–XXI [8]

Turvaelemendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

20 € rahatäht ultraviolettvalguses

Rahatähtedel on palju turvaelemente. Nende abil saab ehtsa rahatähe hõlpsalt kindlaks teha. Mõned nendest on järgmised.

  • Reljeeftrükk – see eriline trükitehnika annab rahatähtedele ainulaadse tekstuuri, mida on võimalik katsudes kindlaks teha.[1]
  • Hologrammid – 5-, 10- ja 20-eurosel on esiküljel hologrammriba. 50-eurostel ja suurema vääringuga rahatähtedel on see asendatud holograafilise pabertrükipildiga.
  • Muutuv värv – tagaküljel on näha kuldne riba (5-, 10- ja 20-eurosel) või muutuva värviga nimiväärtus (50-, 100-, 200- ja 500-eurosel).[1]

Rahatähe vastu valgust hoidmisel ilmuvad nähtavale vesimärk, turvaniit ja katkendlik number. Need kolm turvaelementi on nähtavad ehtsate rahatähtede esi- ja tagaküljel.[1]

Võltsingud[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aastal avastati esimese kuue kuu jooksul 33 700 võltsitud rahatähte, mis on 20% enam kui aastal 2009. 2/3 võltsitud rahatähtedest on 50-eurosed. Saksa Liidupanga sõnul on kuue kuu jooksul tekkinud kahjud ulatunud 1,9 miljoni euroni. 95% kahjusaanutest on väikekaupmehed.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 [1] Euroopa Keskpanga koduleht (välja otsitud 22.02.2010)
  2. e24.ee Saksamaa peab Baltikumi eurode võltsimise peasüüdlaseks. välja otsitud 20.07.10