Eurütmia
Eurütmia (kr. εὖ eu 'hea', 'õige' ja ῥυθμὀς rythmos 'rütm', seega 'ühtlane liikumine' või 'ilus liikumine') on liikumiskunst, mis loodi 20. sajandi alguses (vahemikus 1908–1925) Saksamaal ja Šveitsis Rudolf Steineri, antroposoofia rajaja juhendamisel. Eurütmiat etendatakse eraldiseisva kujutava kunstina, aga ka lavastuste osana. Ravieurütmia on kasutusel teraapilistel eesmärkidel. Waldorfi koolides on eurütmia korraliselt õppekavas.
Eurütmias kasutatavad liigutused on seotud kõnerütmi ja -meloodia, muusika rütmi ja helidega ning tundmustega (näiteks rõõm ja kurbus). Nendest moodustuvad repertuaari elemendid, n-ö põhiliigutused, mida kasutatakse vabaks loominguliseks väljenduseks. Tähtsaks peetakse ka sirg- ja kõverjoonte vastandust, liikumise suunda ruumis (edasi, tagasi, üles, alla, vasakule, paremale), kokkutõmbumist ja paisumist ning värvusi. Värvuseelementi rõhutatakse nii kostüümide kui ka valgustuse abil. [1] Mitmesugustes eurütmiaharjutustes kasutatakse ka vaskkeppe ja palle.[2][3]
Eurütmia eesmärk on viia esitaja liikumine ning esitaja ja publiku tajukogemused harmooniasse esituse sisuga;[1] eurütmiat on sellepärast mõnikord nimetatud ka "nähtavaks muusikaks" või "nähtavaks kõneks". Eurütmia looja Rudolf Steiner kirjeldas eurütmiat kui "hinge kunsti". Tänapäeval esitatakse valdav osa eurütmiast Euroopa klassikalise muusika või tekstide (luule, proosa) saatel. Mõnikord esitatakse ka ilma helita eurütmiat.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Carlo Willmann, Waldorfpädogogik, Böhlau Verlag, ISBN 341201898-8, 1998.
- ↑ Mercurius, makers of eurythmy rods and eurythmy balls. Vaadatud 28.11.2007.
- ↑ "About Eurythmy Therapy". Hermes Health. Vaadatud 28.11.2007.