Eugen Miller
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Eugen Miller | |
 |
|
| Nimi | Eugen Miller |
| Sündinud | 25. september 1867 Dünaburg, Vitebski kubermang |
| Surnud | 11. mai 1939 Moskva, NSV Liit |
| Teenistused | Venemaa keiserlik armee Venemaa armee Põhjaarmee |
| Auaste | kindralleitnant |
| Juhitud üksused | Põhjaarmee |
| Sõjad/lahingud | Esimene maailmasõda Vene kodusõda |
Eugen Miller (vene Евгений Карлович Миллер; 25. september 1867, Dünaburg, Vitebski kubermang – 11. mai 1939 Moskva, NSV Liit) oli Venemaa Keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant; 1915). Venemaa kodusõjas valgete sõjalise liikumise juht Põhja-Venemaal aastail 1919–1920, hiljem bolševikevastase Venemaa Sõjalise Liidu (POBC) juhataja.
Sõjaväeteenistus [muuda]
Jevgeni Miller sai kõrgema sõjaväelise hariduse pärast 1892. aastal Nikolai Kindralstaabi Akadeemia lõpetamist. Osales Esimeses maailmasõjas, pärast Venemaa väljaastumist maailmasõjast oli E. Miller 1917. aasta sügisest Kõrgeima Ülemjuhataja Staabi (STAVKA) esindaja Itaalia Kõrgema ülemjuhatuse juures.
Venemaa kodusõda [muuda]
1919. aasta jaanuaris kutsuti Põhjapiirkonna Ajutise Valitsuse poolt kindralkuberneriks, maikuus 1919. aastal määrati Aleksandr Koltšaki poolt Põhjapiirkonna vägede ülemjuhatajaks, septembrikuus 1919. aastal piirkonna ülemaks. 1920. aasta veebruaris moodustas ta uuesti Põhjapiirkonna Ajutise Valitsuse, kus oli sõjaministriks ja välisministriks, kuid varsti emigreerus Pariisi, kus oli kindral Peter von Wrangelli esindajaks.
Tegevus emigratsioonis [muuda]
Aastetel 1924-1930 oli E. Miller juhtivatel kohtadel Vene Üldsõjalises Liidus, aastatel 1930-1937 Vene Üldsõjalise Liidu esimees.
Rööviti 1937. aastal NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 3. osakonna ehk vastuluureorganite poolt Prantsusmaalt ning toimetati ebaseaduslikult NSV Liitu, kus mõisteti süüdi kontrrevolutsioonilise tegevuse eest ning hukati 11. mail 1939. aastal.
