Eugen von Mickwitz
Eugen(ius) von Mickwitz (7. märts 1837 Pilistvere – 15. august 1925 Tartu) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik.
Õppis 1848–1856 Tartus gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1856–1860. 1862–1864 töötas ta koduõpetajana Tapiku mõisas Põltsamaa kihelkonnas. Oli prooviaastal Põltsamaa Niguliste koguduses Carl Peter Maurachi juures. Ordineeriti Volmaris 26. augustil 1864 õpetajaks.
Oli 1864–1865 Viljandi praostkonna vikaarõpetaja. 1865–1877 oli Nõo Püha Laurentsiuse koguduse (introdutseeriti ametisse 18. juulil 1865) õpetaja. 1877–1909 oli Pilistvere Andrease koguduse õpetaja. Oli aastal 1891 seitsmeks kuuks pastoriametist kõrvaldatud (suspendeeritud), kuna viis läbi kiriklikke talitusi rekonvertiitidele (õigeusus pettunutele). Jäi 1910. aasta alguses emerituuri, elades 1910–1913 Stuttgardis ja alates 1913 Tartus.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Eugenius von Mickwitz oli Pilistvere Andrease koguduse õpetaja aastatel 1835–1877. Vend Christoph Friedrich Mickwitz oli pastor Tobolskis (1871–1876), Kaarma (1876–1878) ja Vigala Maarja koguduses (1879–1899). Noorem vend Johannes Ernst Mickwitz oli 1879–1881 Tartu Maarja koguduse adjunktpastor, 1881–1893 oli Risti koguduse õpetaja, 1893–1918 oli Viljandi Jaani koguduse õpetaja. Tema poeg Friedrich von Mickwitz oli Alatskivi ja Kodavere Mihkli koguduse (1910–1918), Kolga-Jaani Johannese koguduse (1919) ja Äksi Andrease koguduse (1919–1928) õpetaja.[2]