Esko Aho

Allikas: Vikipeedia
Esko Aho (2010)

Esko Tapani Aho (sündinud 20. mail 1954 Vetelis) on Soome poliitik, endine peaminister.

Poliitikukarjääri alustas ta juba enne ülikooli astumist. 1974–79 oli ta Soome Keskpartei noorteorganisatsiooni esimees. Sellelt ametikohalt oli ennegi tähtsaid poliitikuid võrsunud. Aho õppis Helsingi ülikoolis, lõpetades selle 1981 magistrikraadiga sotsioloogias.

1978 oli Aho Soome presidendi valimistel valijamees. Hiljem oli ta selles rollis veel 1982 ja 1998.

1979–80 oli ta Soome välisministri poliitiline sekretär. 1980–83 oli ta Kannuse vallas majandusspetsialist.

Esimest korda valiti ta Eduskunda 1983. 1990 sai ta Keskpartei esimeheks ja sel kohal oli ta kuni 2002. Keskpartei on üks Soome kolmest suurimast erakonnast.

1991. aasta aprillis sai Aho Eduskunna eesistujaks ja samal aastal kõigest 36-aastasena Soome kõigi aegade noorimaks peaministriks. Ühtlasi oli ta sel ajal Euroopa noorim valitsusjuht. Ta moodustas paremtsentristliku koalitsioonivalitsuse (Esko Aho valitsus), mis püsis 1995. aastani. Sinna kuulusid peale Keskpartei Rahvuslik Koonderakond, Kristlikud Demokraadid ja Soome Rootsi Rahvapartei.

Esko Aho peaministriks oleku ajal sai Soome Euroopa Liidu liikmeks. Sealjuures sai tema enese erakond suurte erakondade hulgas kõige suurema toetuse maapiirkondadest ja oli Euroopa Liitu astumisele kõige rohkem vastu. Nimelt kardeti, et Soome põllumajandus ei suuda konkureerida teiste Euroopa Liidu omaga ja et Soome maaelu hääbub. Siiski esitas Soome Aho diplomaatiliste võimete tõttu 16. märtsil 1992 taotluse astuda Euroopa Liitu. Kaks ja pool aastat hiljem korraldati selle kohta rahvahääletus.

Esko Aho valitsus oli vastamisi sügava majanduskriisi ehk lamaga, mis tulenes Soome olulise majanduspartneri Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest. Aho valitsus rakendas karmi kärpepoliitikat, kuid sellegi poolest suurenes riigivõlg märgatavalt. Kõik see muutis valitsuse ebapopulaarseks ning osalt sel põhjusel sai Keskpartei 1995. aasta Soome parlamendivalimistel lüüa ja oli järgmised 8 aastat opositsioonis.

Esko Aho kaotas 2000. aasta presidendivalimiste lõppvoorus Tarja Halosele. Pärast seda veetis ta aasta Harvardi Ülikoolis loenguid pidades. 2003. aasta parlamendivalimistel ta enam Eduskunda ei kandideerinud ja loobus päevapoliitikas osalemisest.

Alates 2004. aasta juulist oli Aho Soome innovatsioonifondi SITRA esimees.

2008 lisati Aho nimi enne presidendivalimisi arvamusküsitluses võimalike kandidaatide loendisse, kus ta jäi rahva toetuselt viimasele kohale.

Alates 1. novembrist 2008 on Esko Aho Nokia asepresident ja nõukogu liige.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esko Aho on abielus Kirsi Ahoga. Neil on kolm poega ja üks tütar.

Ta on Madridi Klubi liige. See klubi ühendab demokraatiameelseid endisi peaministreid ja presidente ning 1. mai 2012 seisuga on sellel 89 liiget 55 riigist.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Tulevaisuus on tehtävä" (1996)
  • "Pääministeri" (1998)
  • "Kolme kierrosta" (2000)
  • "Sattuma suosii valmistautunutta" (2003)
  • "Avaimia Yhdysvaltain tuntemiseen" (2004)
Eelnev:
Harri Holkeri
Soome peaminister
19911995
Järgnev:
Paavo Lipponen