Ernst Lüdig
Ernst Lüdig (2. aprill 1892 Kose – 28. oktoober 1968 Meppen) oli Eesti vaimulik.
Lõpetas Riia linnagümnaasiumi. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1911–1916. Ordineeriti õpetajaks 23. augustil 1917.
Oli aastatel 1917–1924 Pärnu Nikolai koguduse adjunkt, rahvakooli lektor ja õpetaja. Aastatel 1924–1941 oli ta Hanila ja Karuse Margareeta koguduse õpetaja. Siirdus aastal 1941 Saksamaale. Töötas aastatel 1941–1952 Vechtas vanglavaimulikuna, olles aastatel 1941–1945 pastor Lohnes ja Vechtas (Alam-Saksi liidumaal), samuti töötas ta aastatel 1941–1951 samas linnaarhivaari ja raamatukoguhoidjana. 1952–1960 teenis pastorina Lathenis (Emslandi kreisis Alam-Saksi liidumaal) ja ametikooliõpetajana. Jäi aastal 1960 emerituuri, asudes elama Meppenisse, kus ta ka suri[1].
Lüdig oli suur ajaloohuviline. Enne II maailmasõda kogus ta Karuse ümbrusest arheoloogilist materjali ja koostas sellest 1930. aastail ümbruskonna rahvale Karuse surnuaial klassitsistlikus stiilis ehitatud parunite kabelis näituse.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vennapoeg Hans Henning Lüdig oli eesti koguduste luterlik vaimulik Austraalias.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lexikon deutschbaltischer Theologen seit 1920. Bearbeitet von Wilhelm Neander. 2 auflage 1988, bearbeitet von C. Helmut Intelmann
- ↑ http://www.eestigiid.ee/?CatID=95&ItemID=1804