Ernst Bergmann

Allikas: Vikipeedia
Ernst von Bergmann

Ernst Gustav Benjamin von Bergmann (16. detsember 1836 Riia25. märts 1907 Wiesbaden) oli baltisaksa kirurg, aseptika rajaja.

Ta lõpetas erakooli, õppis 18541859 Tartu Ülikoolis ja kaitses 1860 samas doktorikraadi. Ta oli 1863–1864 Tartus eradotsent, 1864–1871 dotsent, 1871–1878 professor, kirurgiakateedri juhataja ja I kirurgiakliiniku direktor. Ta läks 1878 kirurgiaprofessoriks Würzburgi Ülikooli ja sealt 1882 Berliini Ülikooli. Ta osales välikirurgina Preisi-Austria (Balkanil, 1866), Saksa-Prantsuse (18701871) ja Vene-Türgi sõjast (1877–78).

Bergmann oli üks esimesi aseptika rakendajaid haavaravis, hakates steriliseerima kirurgiainstrumente. Ta avaldas 1870 uurimuse leeprast ja selle ravist Liivimaal. Tema uurimistöö pani aluse leprosooriumide avamisele. Rahvusvahelise tuntuse tõid talle koljuvigastusi ja ajuhaigusi käsitlevad uurimused. Ta tegeles palju aastaid pahaloomuliste kasvajatega, mille tulemusena avaldas teose "Die gegenwärtigen Forschungen über den Ursprung des Krebses". Arstiteaduses on tuntud Bergmanni sündroom (valu kadumine kaksteistsõrmikuhaavandi korral pärast verejooksu algamist) ja Bergmanni meetod (hüdrotseele kirurgilises ravis).

Tema teeneks loetakse ka Tartu Toome kliiniku juurdeehitise rajamist (avati septembris 1875). Tänu soodsatele tingimustele sai uues haavakliinikus käsitleda operatiivkirurgiat mitte ainult üliõpilastega, vaid ka sõjaväearstidega, keda sageli saadeti Tartusse täiendkoolitustele.

Ta oli mitme käsiraamatu ja kirurgiaajakirja ("Archiv für klinische Chirurgie", "Centralblatt für Chirurgie") toimetaja ja kaastööline.

Bergmannile on püstitatud ausammas Tartus Toomemäel.

Ernst von Bergmanni büst Tartus Toomemäel.

Tema järgi on nimetatud Ernst von Bergmanni meditsiinikeskus Potsdamis ja Münchenis asuv Bundeswehri sõjaväehaigla Ernst-von-Bergmann-Kaserne, suuruselt teine hoone Pentagoni järel, mida USA sõjavägi on kunagi kasutanud.

Ta oli üks kolmest arstist, kes ravis Friedrich III-t, kui see 1888 kõrivähki suri.

Ernst von Bergmann oli Ruhja pastori Richard von Bergmanni (1805–1878) ja Bertha Krügeri (1816–1877) poeg.

Esimest korda abiellus ta 16. märtsil 1866 Tartus Tartu Ülikooli meditsiiniprofessori Georg von Adelmanni tütre Hildegard Adelmanniga (17. juuli 1846 – 30. mai 1868). Teist korda abiellus Bergmann 24. aprillil 1871 Karlsruhes Pauline Asbrand genannt von Porbeckiga (3. august 1842 – 17. juuli 1917). Nende poeg Gustav von Bergmann (1878–1955) oli sisehaiguste arst.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]