Ernst Andreas Reissner
Ernst Andreas Reissner (12. september 1824 Riia – 4. september 1878 Rundāle, Kuramaa) oli baltisaksa arstiteadlane ja anatoom.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ernst Andreas Reissner oli baltisakslasest kaupmehe poeg.[1]
Lõpetas Riia kubermangugümnaasiumi. Õppis Tartu Ülikoolis 1845–1851, meditsiinidoktor (1851, TÜ), doktoriväitekiri "De auris internae formatione". Oli 1851–1853 Tartu Ülikooli anatoomia õppetooli prosektor, anatoomia ja kohtumeditsiini eradotsent, 1853–1857 erakorraline professor ja 1857–1875 professor.[1][2]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: närvisüsteemi võrdlev anatoomia, sisekõrva embrüoloogia ja võrdleva anatoomia uuringud. Avastas kõrva vestibulaarmembraani (membrana vestibularis Reissneri). Alustas 1858. aastal esimesena Tartus praktilisi harjutusi histoloogias.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Nonnula de hominis mammaliumque pilis. Dorpat, 1853
- Beitrag zur Kenntnis der Haare des Menschen und der Säugetiere. Breslau, 1854
- Der Bau des centralen Nervensystems der ungeschwänzten Batrachier. Dorpat, 1864.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 348
- DbL, 618
- Die Aerzte Estlands (1922), 504
- Левицкий II, 20
- TÜ ajalugu II, 233, 235
- Toomsalu, M., 51
- Leiutisi ja avastusi Keiserlikus Tartu Ülikoolis. Arstiteadus. Tartu, 2004, 4–5.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.