Erna Visk

Allikas: Vikipeedia

Erna Visk (4. mai 1910 Pärnu20. aprill 1983) oli Eesti NSV partei- ja riigiametnik.

Ta sündis 1910. aastal Pärnus töölisperekonnas. 1927. aastast töötas Leningradi tehases Elektropribor laboritehnikuna. Seejärel õppis ta Semjon Budjonnõi nimelises Sõjaväe Elektrotehnika Akadeemias. Aastatel 19391947 oli ta juhtival kohal Tšuvaši ANSV Riiklikus Plaanikomitees.

1947. aastast elas ta Eestis, töötades juhtivatel ametikohtadel: kõigepealt Pärnu Linna TSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimehena, seejärel EKP Valgamaa Maakonnakomitee sekretärina ning siis EKP Kilingi-Nõmme Rajoonikomitee esimese sekretärina. Aastatel 19521953 oli ta EKP Pärnu Oblastikomitee sekretär. Aastatel 19531958 oli ta EKP Paide Rajoonikomitee esimene sekretär. Aastatel 19581964 oli ta Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister[1], misjärel ta siirdus pensionile.

Ta oli korduvalt valitud EKP Keskkomitee liikmeks ja ta kuulus ka Eesti NSV Ülemnõukogu III ja IV koosseisu.

Erna Visk suri 20. aprillil 1983 ja maeti 26. aprillil 1983 Metsakalmistule[2].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Jüri Visk oli II Riigikogu liige (Töörahva Ühise Väerinna ridades)[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Õhtuleht" 22. aprill 1983 (nekroloog)
  • "Rahva Hääl" 22. aprill 1983 (nekroloog)
  • "Valitud ja valitsenud..." koostanud Jaan Toomla. Tallinn 1999.