Erinevus

Allikas: Vikipeedia

Erinevus ehk diferents (ladina keeles differentia, 'erinevus') on filosoofias mõiste, mille abil Aristoteles ja keskaja filosoofid jagasid entiteete kolme rühma:

  • liigierisus (differentia specifica), põhimõtteline liiki loov erinevus, mille poolest ühed teatud liigi esindajad erinevad teistest. Inimestele kui ühele elusolendite liigile andis liigierinevuse mõistuslikkus, see tähendab inimese võime mõelda.
  • aktsidentaalne erinevus (differentia accidentalis), ebaolemuslik erinevus, kitsam klassifitseerimise kriteerium. Standardnäiteks oli siin inimese kahejalgsus. Inimene ei ole olemuslikult kahejalgne: ta jääb inimeseks ka ilma kahe jalata, kuid mitte ilma mõistuseta.
  • numeeriline erinevus (differentia numerica), ühte ja samasse liiki kuuluvate eksemplaride erinevus, nagu näiteks erinevus kahe inimese vahel. Kaks numeeriliselt erinevat inimest ei erine mitte oma olemuslike tunnuste, vaid mitteolemuslike, individuaalsust loovate omaduste poolest nagu juuste värv või pea suurus.

Ontoloogilise diferentsi (saksa keeles ontologische Differenz) mõistega tähistas Martin Heidegger erinevust olemise (Sein) ja oleva (Seiendes) vahel. Tuginedes skolastikutele, lähtub Heidegger sellest, et väljaspool oleva erinevaid liike ehk väljaspool erinevaid asju (Ding), mis maailmas on olemas, on veel selline olemine, mis kogu olevat puudutab. Sellise olemise küsimust käsitleb Heidegger oma peateoses "Olemine ja aeg".

Mõiste ajalooline määratlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aristoteles nimetab erinevuseks "asjade teisitiolekut" (Met. Δ9 1018a12), pidades silmas viisi, liiki või teatud suhteid. Erinevus kuulub tema meelest predikabiiliate (ladina keeles praedicabilia, saksa keeles Prädikabilien, inglise keeles Predicable) hulka.

Aquino Thomas teeb vahet

  • sama indiviidi erinevatel seisunditel (differentia accidentalis communis, näiteks laps ja täiskasvanu);
  • numeerilisel erinevusel (differentia numerica), milleks on erinevused samasse liiki kuuluvate asjade üksikute eksemplaride vahel (näiteks asiaadid ja aafriklased)
  • mitmekesisusel ehk diversiteedil (diversitas), mis kujutab enesest liikide kvalitatiivseid või kvantitatiivseid erinevusi.

Saksa idealismis on 'erinevus' enamasti teise keskse mõiste 'identsus' vastandmõisteks.

Martin Heidegger kasutab mõistet 'erinevus' tähenduses 'ontoloogiline diferents', millega ta peab silmas erinevust mõiste 'olev' (Seiendes, mis tähendab kõiki reaalseid objekte) ja mõiste 'olemine' (Sein) vahel. Sellise vahetegemisega kritiseerib ta klassikalise metafüüsika teooriaid.

Klassikalise metafüüsika teooriate kritiseerimisega jätkasid 1960ndatel ka prantsuse filosoofid Michel Foucault ja Jacques Derrida, kelle puhul 'erinevus' esines tihti alternatiivsete kontseptsioonide osana. Nende jaoks oli 'erinevus' "teiste", see tähendab üksteisest erinevate inimeste erinevus, mida tähistati ka sõnaga 'altereeritus'. Nende filosoofide puhul esines 'erinevus' (différance) tihti täpse erialase mõistena, millega nad kritiseerisid kõneldud sõnale keskendunud õhtumaist filosoofilist traditsiooni.

Veidi erinevas tähenduses kasutatakse erinevuse mõistet süsteemiteoorias, mille klassikalistele vormidele on tüüpiline funktsionaalsete erinevuste analüüs. Niklas Luhmann ja tema koolkond on teinud ettepaneku võtta erinevuse operatsioon kasutusele fundamentaalse süsteemioperatsioonina: süsteem erineb oma keskkonnast ning seda võib jagamatute üksustena (Einheit) käsitleda vaid siis, kui ta uue erinevuse kaudu taas eristub (wiederum durch Unterscheidung herauseinzelt).

Osaliselt ajaloolistest kontseptsioonidest mõjutatuna, osaliselt ka sõltumatu traditsiooni osana huvituvad ühiskondlikest ja sotsiaalkultuurilistest erinevustest ka tänapäeva sotsiaalteadused, uurides erinevaid rollimustreid ja sooküsimusi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]