Erik Eriksson Ryning
Erik Eriksson Ryning (1. november 1592 Gimmersta mõis, Södermanland – 6. detsember 1654 Stockholm) oli Rootsi riiginõunik, admiral ja laaman, Sundi vabahärra, Lagmansö, Sjösa ja Riseberga mõisnik.[1]
Erik Eriksson Ryning sündis Västmanlandi ja Dalarna asehalduri; Gimmersta, Hålbonäsi ja Lagmansö mõisniku Erik Nilssoni (Ryning) (u 1555 – 1613) ja Anna Månsdotteri (Lilliehöök af Fårdala) (1559–1621) pojana. Tema isa vendadest oli Olof Ryning (surnud 1589, Tallinna Toomkirikusse maetud) Johan III õuemarssal ja Eestimaa asehaldur[2] ning Axel Nilsson Ryning (1552–1620) Tallinna asehaldur aastatel 1605–1608.
Kolmekümneaastane sõja ajal teenis Rootsi laevastikus, oli Älvsborgi (Elfsborg) kindluse asehaldur ja määrati 1629. aastal Elbingi kuberneriks Preisimaale. Preisimaal oli 1630. aastal Stralsundi garnisoni komandant ja seejärel ka Wismari kuberner.
Pärast Gustav II Adolfi surma sai temast 14. juunil 1633 riiginõunik ja 4. märtsil 1634 Södermanlandi laaman.
1644. aasta mais määrati ta Liivimaa kindralkuberneriks Riiga, kuid pärast laevastiku ülema Clas Larsson Flemingi surma Torstensoni sõja Femerni merelahingus määrati ta novembris Rootsi sõjalaevastiku ülemaks.[3]
Aastatel 1640–1644 lasi ta Stockholmi vanalinna Riddarhustorgeti väljaku äärde ehitada Ryningi palee.[4]
15. detsembril 1651 sai ta vabahärra tiitli ja immatrikuleeriti 1652. aastal Rootsi rüütelkonda.[5]
Ta suri 6. detsembril 1654 Stockholmis ja on maetud Vadsbro kirikusse Södermanlandis.
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Erik Eriksson Ryning abiellus Maria Elisabeth Kurselliga (Kurtzel), kes oli Örebro ja Närke asehalduri, Sjösa ja Riseberga mõisniku Jost Kurselli ja Ebba Esbjörnsdotteri (Lilliehöök af Fårdala) tütar.[6] Abielust lapsi ei sündinud. Abikaasa õdedest Sigrid Kursell oli 1633. aastast Laiuse ordulinnuse omaniku Henrik Klasson Flemingi teine abikaasa ning Christina Kursell abiellus 1624. aastal Henrik Klasson Horni pojapoja Erik Arvidsson Horniga (u 1603–1626), pärast viimase hukkumist Saksamaal abiellus kolonelleitnant Erik Axelsson Stålarmiga (surnud 1632).[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 480–482
- ↑ Kultuurimälestiste Riiklik Register: O. Ryningi hauamonument, H. v. Aken, 1594 (dolomiit)
- ↑ Karl Fredrik Werner. "(1847) Biografiskt lexikon öfver namnkunnige svenske män ...:Ryning, Erik Eriksson lk. 101–102".
- ↑ Ryningska Palatset stockholmgamlastan.se
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 71".
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz 1930, lk. 119
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 29".
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Elulugu (1890), v. 127–128 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
- Elulugu (1916), v. 1353–1354 Nordisk familjebok (rootsi keeles)
- Elulugu (1906), lk. 401 Svenskt biografiskt handlexikon (rootsi keeles)
| Eelnev Herman Wrangel |
Liivimaa kindralkuberner 1644 |
Järgnev Vabahärra Gabriel Bengtsson Oxenstierna |