Enno Selirand

Enno Selirand (8. oktoober 1950 Tallinn – 14. detsember 2015) oli eesti psühholoog.

Ta oli Eesti esimese usaldustelefoni rajaja ning Hingeabi assotsiatsiooni "Usaldus" president.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas Tallinna 4. Keskkooli 1969. aastal.

Õppis Tallinna Eduard Vilde nimelises Pedagoogilises Instituudis kultuurharidustööd ja käis ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 7. lennuga režiid õppimas; lõpetas Pedagoogilise Instituudi Kultuurhariduse režii eriala. Lõpetas 1987. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis psühholoogina, mille järel lõi ka usaldustelefoni.

Töötas erinevates kultuurivaldkondades (Tallinna Puhkeparkide Direktsioon, Karskusühing), Välisministeeriumis ja Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Venemaal.

Samuti töötas ta Tallinna Linnavalitsuses ja linnaosavalitsuses ning Vigala ja Viimsi Vallavalitsuses.

Lisaks oli õppejõud Tallinna Ülikoolis, Eesti-Ameerika Äriakadeemias ja Euroülikoolis. Samuti tegi ridamisi täiskasvanu-koolitusi ja omas andragoogi V kategooriat. Õppis Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise suhete doktorantuuris (väitekiri kaitsmata).

Suurimad tööd: Usaldustelefoni loomine, Eestimaa Laul 1988 stsenaarium ja läbiviimine, Vabaduse laul 1991 korraldamine, Ülemaailmsed Eesti Noorte Päevad (väliseestlaste koju kutsumine esmakordselt pärast Nõukogude okupatsiooni 1989., 1990. ja 1991. aastal, kui kodumaal käis üle 2750 väliseestlase, kellest paljud sidusid end edaspidi Eestiga).

Oli Tallinna vanalinna päevade (II–XV) korraldajate seas.

Hobid olid talumajandus ja mesindus.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütred on režissöör Elo Selirand ja tekstiilidisainer Helen Susan Selirand ning poeg on Allan Selirand.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Enno Selirand. "444–444". (Intervjuu. Usaldustelefoni tööst aastal 1992.) Intervjueerija: Ann Must. – Ajakiri Sina ja Mina, 1/1992. Lk 13–15
Enno Selirand. "Eestimaa Laul 1988"