Enn Roose

Allikas: Vikipeedia

Enn Roose (10. mai 1939 Tallinn10. oktoober 2001 Tallinn) oli Eesti majandusteadlane ja riigiametnik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enn Roose oli teenistuja poeg, tema ema oli tõlkija Nadežda Roose (7. mai 1917 – 26. juuli 2022).

Lõpetas 1957 Tallinna Polütehnikumi, 1964 Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna ja 1977 Moskvas NSVL TA Majandusmatemaatika Keskinstituudi aspirantuuri; majanduskandidaat (1977, samas), väitekiri "Некоторые теоретические вопросы проектирования систем управления (отраслевой аспект)". Täiendanud end maksunduses Soomes, Rootsis, Taanis, Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Kanadas.[1]

Oli 1957–1964 tööl raadiotehases Punane RET. 1964–1969 ENSV TA Erikonstrueerimise Büroo peainsener, 1969–1975 Autotranspordi Ministeeriumi arvutuskeskuse asedirektor, 1976–1985 Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi arvutuskeskuse juhataja.

1989–1990 ENSV Riikliku Plaanikomitee esimehe asetäitja, 1990–1992 rahandusministri asetäitja, aastast 1993 AS EnnRoose&Ko juhataja, maksunõunik, 1989–1990 valitsuse eksperdirühma esimees uue seadusloome alal, 1991 valitsuse rahareformi eksperdirühma esimees, 1992. aasta rahareformiga kaasneva majandusreformi komisjoni juht, 1994–1995 Tallinna Linnavolikogu rahandusnõunik, aastast 1995 Eesti Maksumaksjate Liidu juhataja esimees.

Oli Eesti majanduse iseseisvuse (IME) probleemnõukogu eestvedajaid, tegelenud 1990–1995 Eesti maksusüsteemi sätestamise ja arendamisega. Eesti NSV riiklik preemia (1972) (kollektiivis), Saksamaa majandusreformi auhind (1992). Üle 10 teadustrükise.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa on olnud Marju Lauristin ja nende lapsed on Katrin Reimann ja Marin Laak.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juhtimissüsteemide morfoloogia ja dialektika (kaasautor Ülo Vooglaid). Tallinn, 1986
  • Käibemaksu aktuaaltekstid: seadused, juhendid, kommentaarid, seisuga 1. jaanuar 1995 (koost). Tallinn, 1995.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14, 433
  • Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, 429.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.