Enn Nurmiste

Allikas: Vikipeedia

Enn Nurmiste (kuni 1926 Nikolai Neuhaus, kuni 1935 Nikolai Nurmiste; 1. juuli (vkj)/13. juuli 1894 Tallinn3. märts 1968 Tallinn) oli Eesti poliitik ja haridustegelane. Eesti tehnilise kutsehariduse rajaja, kes töötas välja uue tehnilise keskastme kutsekooli tüübi – tehnikumi.

Elulugu ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis Pihkva Sternstrahli eraalgkoolis aastatel 1901–1904 ja Pihkva Poeglaste Gümnaasiumis 1904–1912, aastatel 1912–1918 õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat.

Töötas Tallinna Lenderi Gümnaasiumis ja Kunsttööstuskoolis õpetajana aastatel 1917–1919. Osales 1919. aastal Eesti Vabadussõjas, Tallinna 2. kaitsepataljoni kooliõpetajate roodus, kus sai mürsuplahvatusest põrutada.

Ta oli Tallinna Tehnikagümnaasiumi direktor aastatel 1919–1929. Pedagoogina tegutsedes märkas Enn Nurmiste meie tehnilise kutsehariduse puudujääke. Võrdlusvõimaluse sai ta Põhjamaade tehnikakoole külastades. 1928. aastal võttis Riigikogu Enn Nurmiste initsiatiivil vastu Tallinna Tehnikumi seaduse. Temast sai Tallinna Tehnikumi rajaja ning direktor aastail 1929–1940. Tallinna Tehnikumis kärbiti üldaineid ja suurendati erialatundide osakaalu, kool hakkas andma erialaoskusi. Silmaringi laiendamiseks tuli juurde kultuurilugu. Tehnikumiõpilased konstrueerisid kaks aastat enne Riigi Ringhäälingu asutamist esimese raadiovastuvõtja Eestis.

Kahel korral juhatas Nurmiste väljasõite Soome. 1921. aastal üüris ta Helsingisse sõiduks terve laeva ja võttis lisaks oma kooli abiturientidele kaasa mitme Tallinna gümnaasiumi lõpuklasside õpilasi, kokku üle 300 ning kümmekond õpetajat. 1929. aastal käidi Nurmiste algatusel Tamperes tutvumas suurte tööstuskeskustega. Tagasisõidul vaadati Helsingis muuseume ja tööstusi. Sõidu lõpul leidsid õpilased, et üks aasta õppetööd koolis ei pakkunud rohkem kui see õppereis ühe nädalaga.

Jätkas ka ise tehniliste erialade omandamist ja praktiseerimist haridustöö kõrvalt. 1929. aastal suvel sõitis kauba-aurulaeval Hollandisse, olles meremehe kutsetunnistusega trimmer, kütja ja laevamasinisti praktikant. Aastatel 1929–1930 õppis ta vedurijuhi abiks, sõites läbi 6000 km.

Saksa okupatsiooni ajal oli Nurmiste Eesti haridusdirektooriumi haridusosakonna juhataja abi kutsekoolide alal.

Pärast teist maailmasõda sai Enn Nurmiste koolijuht olla 1946. aastani. Ta vabastati hariduse rahvakomissari Jüri Nuuti poolt, aga jätkas samas koolis tööd füüsikaõpetajana. Nurmiste arreteeriti tema enese loodud kooli füüsikalaboratooriumi lävel nõukogude julgeolekuasutuste poolt 24. jaanuaril 1950. Talle mõisteti NKVD tribunali otsusega § 58-3, 58-10-1 süüdistuses 15. mail 1950 25 aastat vabaduskaotust ning saadeti Nõroblagi vangilaagrisse, Kemerovo oblastisse, kust vabanes 1955. aastal.

Pärast vabanemist töötas ta Tallinna 1. Keskkooli õpetaja ja õppealajuhatajana, aastatel 1955–1957.

Enn Nurmiste haud Pirita kalmistul, 2014

Enn Nurmiste suri 3. märtsil 1968 Tallinnas ja on maetud Pirita uuele kalmistule.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Oli abielus Alexandra Elisabeth Nurmistega, hiljem Helene Sophie Nurmistega.

Iseloomustuseks[muuda | muuda lähteteksti]

Hakkaja direktor oli poistele suureks eeskujuks. Õpilased ütlesid tema kohta, et ta mitte ainult ei arendanud tehnilist haridust, vaid pööras ja muutis masside mõttelaadi. Enn Nurmiste viis koolidirektorina lapsi-õpilasi vaatama nii välismaa kui Eesti tööstusettevõtetesse, aga ka Vilsandi linnuriiki, Pallasesse ja Ants Laikmaa ateljeesse. Nurmistele ei meeldinud tuupimine. Ta eelistas reeglite ja valemite teadlikku omandamist ning oskust neid vajaduse korral kiiresti üles leida. Kõrged hinded polnud eesmärk omaette. Huvi äratamist eriala vastu pidas Nurmiste tähtsamaks kui teadmiste hulga suurendamist – kui on huvi, on kindlustatud ka teadmiste säilitamine ja täiendamine. Nurmiste rõhutas sõna ja teoga, et töö on elu sisu ja parim puhkus tervele inimesele on töövaheldus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]