Eni

Allikas: Vikipeedia

Eni S.p.A. on Itaalia nafta- ja gaasikompanii, Itaalia suurim tööstusettevõte.

Eni eelkäija Agip (Azienda Generale Italiana Petroli) asutati 1926. Selle aktsiakapitalist kuulus 60% Itaalia riigile ja 20% sotsiaalkindlustusele. See ettevõte otsis ja ammutas naftat ja maagaasi nii Itaalias kui välismaal, sealhulgas Albaanias, Rumeenias ja Iraagis. Ettevõtte loomise vajaduse tekitas potentsiaalne energiakriis, sest Itaalias polnud avastatud häid energiaallikaid, näiteks Itaalia kivisüsi oli ebakvaliteetne ja sellegi varud olid väikesed. Itaalias oli Agip monopoolses seisus.

Pärast maailmasõda peeti plaane Agip mitmeks ettevõtteks tükeldada, aga Itaalia valitsus korraldas selle töö ümber ja moodustas Agipi põhjal 10. veebruaril 1953 uue ettevõtte Eni. See oli esialgu lühend sõnadest Ente Nazionale Idrocarburi, aga tänapäeval seda nime lühendina ei käsitleta. Naftasaadusi müüb Eni endiselt kaubamärgi Agip all.

Itaalias eneses naftavarusid peaaegu ei ole. Siiski leidub maagaasi. Juba Agip avastas Po orus Itaalia suurima maagaasimaardla. Eni avastas ka esimesena maailmas mere põhjas territoriaalvetest väljas asuva gaasimaardla; see asus Aadria mere põhjas Ravenna lähedal.

Sellegipoolest oli kogu Itaalia varustamiseks elektrienergiaga toorainet vähe. Vastavalt lepingule hakati eksportima naftat Nõukogude Liidust, hiljem ka Hollandist. Tähtsal kohal oli ka tegevus välismaal, näiteks avastas Eni Tuneesias Aafrika ühe suurima gaasimaardla.

Hiljem loobus Itaalia valitsus Eni täielikust omamisest ja viis ettevõtte börsile. Tänapäeval kuulub Enist Itaalia valitsusele 30%.

Enile kuulub seitse maagaasil töötavat soojuselektrijaama: Brindisis (1321 MW), Ferrera-Erbognones (1030 MW), Ravennas (972 MW), Mantovas (836 MW), Tarantos (200 MW), Livornos (199 MW) ja Ferraras (61 MW), samuti päikeseelektrijaam Nettunos (30 MW).

2007. aastal tootis Eni 1,74 miljonit barrelit naftaekvivalenti, olles sellega Euroopa suuruselt kolmas nafta- ja maagaasitootja Royal Dutch Shelli ja Total S.A. järel. Enamus sellest toodetakse välismaalt. Eni tootis 2007. aastal naftat Angoolas, Egiptuses, Kongos, Liibüas, Nigeerias ja Põhjameres, vähemal määral Tuneesias ja USA-s. Hiinas algas tootmine juba 1992, ent seni moodustab Hiinas toodetud toornafta Eni kogutoodangust kõigest 1%. Maagaasi toodab Eni Alaskal, Angoolas, Brasiilias, Egiptuses, Indoneesias, Kongos, Mehhiko lahes, Nigeerias, Norras ja Šotimaal. 2010. aastal sai ta litsentsi tootmise alustamiseks Iraagis. Kokku tegutseb ettevõte 77 riigis.

2008. aasta juunis ostis Eni 57% Belgia maagaasiettevõttest Distrigas ja 2009. aasta märtsis ka ülejäänud 43%.

Enile kuulub uudisteagentuur Agenzia Giornalistica Italia (AGI).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]