Endel Kirsimägi

Allikas: Vikipeedia

Endel Kirsimägi (kuni 1938 Kirschenberg; 14. detsember 1900 Rõuge10. märts 1988 New York) oli eesti arst.

Ta sündis Võrumaal Rõuges kooliõpetaja ja vallakirjutaja Juhan Kirschenbergi (16. mai 1870 – 31. oktoober 1936) ja tema abikaasa Mari, sünd. Paas (2. mai 1872 – 1962) pojana.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta õppis 19071916 Tartu Reaalkoolis ja 1917 Venemaal Mologas, kus isa oli mõisavalitseja. 1918. aastal õppis kodus. Astus sisse ja lõpetas 1919. aastal Tartu Vene Era-Gümnaasiumi ning alustas vabakuulajana meditsiiniõpinguid Tartu Ülikooli juures. Võttis vabatahtliku õppursõdurina osa Vabadussõjast.

1919 astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1924 arsti kutsega. Akadeemiliselt kuulus korp! Sakalasse, coetus 1920 II.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

  • 19241929 töötas Tartu Ülikooli anatoomia instituudis demonstraatorina ja Maarjamõisa närvikliinikus professor Ludvig Puusepa noorema assistendina.
  • 1927 viibis Prantsuse Instituudi stipendiaadina Pariisis, täiendades end patoloogilise sympatholoogia alal.
  • 1929 saavutas dr. med. kraadi Tartu Ülikooli juures. (Allikas: Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944)
  • 1929 avas Tallinnas eraravi kabineti psühhoteraapia alal, kujunedes Tallinna moearstiks.
  • 1929–1931 oli ta NMKÜ kutsevaliku ja kasvatusnõuande büroo juhataja ning 1931–1941 Tallinna linna noortebüroo ning kasvatuse ja kutsevaliku nõuandebüroo juhataja.
  • 1930. aastate alguses pidas psühhoanalüütilistel teemadel populaarteaduslikke loenguid Tallinnas, Tartus, Riias, Kaunases ja Vilniuses.
  • Oli tegev prof. Ludvig Puusepa algatatud Eesti Neuroloogide Seltsis. Näiteks esitas ta seltsi koosolekul 24. veebruaril 1929 ülevaate Eesti Neuroloogide Seltsi 1928. aasta tegevusest. Kirjutas artikleid Ludvig Puusepa toimetamisel ilmunud Folia Neuropathologica Estonianale.
  • 1939 tunnistas Arstide Koja Eriarstide Toimkond Kirsimäe närvihaiguste ja psühhoteraapia eriarstiks.
  • 1944. aasta sügisel põgenes ta Eestist laatsaretlaeval Moero ning oli koos vanema vennaga üks neist väheseid, kes kohutavast laevakatastroofist 22. septembril 1944 eluga pääsesid.

Ameerikasse jõudmine[muuda | muuda lähteteksti]

Kirsimägi suundus perekonnaga, kes oli päev varem Saksamaale jõudnud, edasi Austriasse, kus töötas kuni sõja lõpuni vabrikuarstina F. H. Haemmerle tekstiilvabrikus Dornbirn Vorarlbergis. 1945 esindas põgenik-eestlasi Vorarlbergis Prantsuse võimude ees. Oli 1945–1949 Medecin-Chef du Service Social des Personnes Déplacées en Vorarlberg.

1949. aastal emigreerus USA-sse New Yorki. Seal töötas ta esialgu arst-residendina sise-, naiste- ja lastehaiguste erialal ning sai praktiseerimisõiguse New Yorgi osariigis 8. jaanuaril 1952.

Ta liitus New Yorgi Eesti Kogudusega ja tegutses ka kogudusesiseselt hingeravijana, olles aastaid koguduse juhatuses. 1960 valiti ta NY Eesti Koguduse nõukogu esimeheks. Ta võttis osa EELK Chicago praostkonna sinodidest Washingtonis, Baltimore'is ja Minneapolises.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli alates 1927. aastast abielus Liina Leontine Rüütliga (1. mai 1904 – 31. jaanuar 1947).

Neil on kaks tütart: Silvia (s. 1928, abielus White) ja Ines Lydia (s. 1930, abielus Horton).

Vanem tütar Silvia lõpetas USA-s kolledži 1952. aastal psühhiaatria alal, noorem tütar Ines 1953. aastal sotsiaalteaduste alal.

Avaldatud tööd[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Hüpnoos ja suggestioon arstiteaduses ja seltskondlikus elus" / E. Kirschenberg ; L. Puusepp'a eessõnaga. Ilm. andmed Tartu, 1927 (Tartu : J. Mällo)
  • "Tänapäeva naine : koguteos igale naisele" / H. Jürgenson, E. Kiršenberg, V. Lindeberg jt.; toimetanud E. Kiršenberg. Ilm. andmed Tallinnas : Idee, 1932 (Narva : M. Minis)
  • "Esinemise palavik"/Dr. E. Kirschenberg; Moodsad eluraamatud, Tallinn 1934
  • "Esinemispalavik"/ E. Kiršenberg. Tallinn, Ecotalent 1995, (1934. a. ümbertrükk). 
  • "Normaalse seksuaalelu areng" / E. Kirsenberg. - [Tallinn] : Ringraadio, 1934. - 63, [1] lk. : ill. ; 22 cm. - (Moodsad eluraamatud ; nr. 3.). Kirje e-kataloogis ESTER
  • "Psühholoogilisi eluseadusi "/Endel Kirschenberg. - [Tartu : s.n.], 1934. - Lk. 119-122 ; 23 cm. Kirje e-kataloogis ESTER

Tema artikleid ajakirjas Kirik:

  • "Hingelise küpsuse küsimus" (1960, nr. 11, lk 178–179)
  • "Usul on tervist hoidev ja taastav mõju" (1977, nr. 6, lk 194)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]