Emma Asson

Allikas: Vikipeedia
Emma Asson

Emma Asson (Petersen) (13. juuli 1889 Vaabina vald, Võrumaa1. jaanuar 1965 Tallinn) oli Eesti pedagoog ja poliitik. Kuuludes Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Parteisse, valiti ta nende esindajana Asutavasse Kogusse ja I Riigikogusse. Ta aitas kaasa Eesti iseseisvuse akti ja esimese põhiseaduse väljatöötamisele ning tegeles eelkõige haridus- ja naisküsimustega.

Asson koostas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Keskkooli jaoks vanaaja õpiku, mis ilmus 1912. aastal. Kokku ilmus tema sulest aga üle 30 ajalooõpiku (koos kordustrükkidega) ning need olid ühed esimestest Eesti algupärastest ajalooõpikutest.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emma Asson sündis Võrumaal vallakooliõpetaja peres ning kodust sai ta kaasa ka algõpetuse.

1899–1904 õppis Asson Võru linna-tütarlastekoolis ning 1904–1907 Tartu A. S. Puškini Tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas kuldaurahaga. Pärast gümnaasiumi lõpetamist asus ta õppima Peterburi, kus lõpetas 1910. aastal O. Bestuževi kõrgemad naiskursused üldajaloo alal.

1910. aastal kutsuti Asson Tartusse Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Keskkooli ajalooõpetajaks, kuhu ta jäi 1919. aastani. Ta valiti kooli kuratooriumisse (1912–1916) ning ta kuulus ka laste koduse lugemise korralduse põhimõtete väljatöötamise komisjoni. Töö kõrvalt õppis ta Tartu Ülikoolis aastatel 1912–1913 keskkooliõpetajate kursustel ja 1916. aastal sooritas samas eksamid ning sai 1917 ajaloo-keeleteaduskonnast ajalooõpetaja kutse. 1917 valiti Emma Asson kirjatoimetajana Tartu Rahvaülikoolide Seltsi ajutisse juhatusse aga seltsi tegevus katkes peatselt.

Asson valiti ESDTP ühe esindajana Asutavasse Kogusse ja I Riigikogusse. Samaaegselt oli ta tegev Eesti Naisorganisatsioonide Liidus ja mitmesugustes komisjonides, kus arutati haridus- ja sotsiaalküsimusi. Lisaks valiti ta Tallinna Linnavolikogusse. I Riigikogus esitas ta koos Alma Ostra-Oinasega perekonnaseaduse eelnõu, millest küll seadust ei saanud aga üks selle paragrahv liideti Vabariigi Valitsuse eelnõuga.

1919. aasta jaanuarist aprillini töötas Emma Asson Tartu Õpetajate Seminaris ajalooõpetajana, 1919–1921 Haridusministeeriumi välishariduse osakonna juhatajana.

1926–1935 oli Emma Asson Tallinna Linna II Tütarlastegümnaasiumi õpetaja. 1925. aastal valiti ta Eesti Naisorganisatsioonide Liidu (1930. aastast Eesti Naisliit) juhatusse, 1925–1940 oli ta selle organisatsiooni sekretär ja kasvatus-hariduskomitee juhataja. 1940–1948 oli ta Tallinna 2. Keskkoolis ja 2. Poeglaste Kommertskoolis ajalooõpetaja, 1948–1950 Tallinna 1. Keskkoolis vene keele õpetaja.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

1921. aastal abiellus Emma Asson töösturi ja poliitiku Ferdinand Peterseniga, kes oli Ajutises Valitsuses teedeminister. Neil sündis kolm poega, esimene surnult, üles kasvatati Hillar-Ferdinand ja Ivar-Heldur. Ferdinand Peterseni esimesest abielust pärinenud kahe tütre kasvatamine jäi samuti Emma õlule. Abielu lahutati 1941. aastal.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]