Emil Johann Heinrich Bruhns

Allikas: Vikipeedia

Emil Johann Heinrich Bruhns (13. veebruar/25. veebruar 1843 Narva11. oktoober 1928 Riisipere) oli Eesti vaimulik.

Bruhns õppis aastatel 18541861 Kuressaare gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 18621865. Oli seejärel koduõpetajaks Laimjalas. Sooritas aastal 1866 Tartus usuõpetuse ülemõpetaja eksami. Töötas aastani 1868 õpetajana Moskvas Kreimanni eragümnaasiumis. Ordineeriti 23. novembril/5. detsembril 1869 Tallinnas õpetajaks.

Oli 18681870 Eestimaa vikaarõpetaja. Oli aastatel 18711916 (kutsuti 30. novembril/12. detsembril 1870, introdutseeriti 31. jaanuaril/12. veebruaril 1871) Nissi Maarja koguduse õpetaja. Jäi aastal 1916 emerituuri.

Tema (ja eestlasest ehitusmeistri Willenthali) initsiatiivil ehitati uus ühelööviline Nissi kivikirik. Ta oli Eestimaa Sinodi väljaande Eesti rahva kalender toimetaja aastatel 18801885, samuti tegi ta kaastööd Ristirahva Pühapäeva Lehele ja Misjonilehele. Eestikeelses epistlite raamatus on ilmunud kaks tema jutlust[1][2].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg Oskar Alexander Bruhns oli Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse õpetaja. Tema äi Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt oli Karuse Margareeta koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Die Pastoren des Konsistorialbezirk Estland 1885-1919. Böhlau Verlag Köln Wien
  2. Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]