Elmar Redlich
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Elmar Redlich (26. mai 1898 Ozoli (Lappieri) mõis, Valmiera maakond, Liivimaa – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti loomaarstiteadlane, baltisakslane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Elmar Redlich oli mõisavalitseja poeg.[1]
Õppis 1916 Peterburi Ajaloo-Keele Instituudis, 1916–18 Tartu Veterinaariainstituudis. Lõpetas 1922 TÜ loomaarstiteaduskonna ja 1934 TÜ arstiteaduskonna; veterinaariadoktor (1926, TÜ), väitekiri "Diaptomus graciloides (Lilljeborg) als neuer erster Zwischenwirt von Dibothriocephalus latus, nebst Bemerkungen über die experimentelle Entwicklung des Procercoides dieser Cestode" (ilmunud ka ajakirjas Archiv für wisswissenschaftliche und praktische Tierheilkunde 53 (1926)). Oli 1922–27 TÜ loomaarstiteaduskonna patoloogilise anatoomia kabineti assistent, 1927–29 Põhja-Eesti piirkonna veisetuberkuloosi arst, 1929–39(?) Riikliku Seerumiinstituudi diagnostilise osakonna juhataja. Asus 1939 Saksamaale.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: parasitoosid ja loomade infektsioonhaigused. Avaldanud rohkesti kirjutisi loomahaigustest ajalehe Revaler Bote põllumajanduslisas.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Hõberebaste dochmiasis'e ettetulemisest Eestis // Eesti Loomaarstlik Ringvaade 5 (1926)
- Sigade punataud. Tallinn, 1928
- Sigade punataudi diagnoosimisest ja materjali võtmisest bakterioloogiliseks juurdluseks punataudi peale // Eesti Loomaarstlik Ringvaade 7 (1931).
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 106.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.