Elmar Lohk
Elmar Lohk (15. juuni 1901 Vladivostok – 11. veebruar 1963 Göteborg) oli eesti arhitekt.
Sisukord |
Elukäik[muuda]
Hariduse omandas 1909 kuni 1918 Vladivastok kommertskoolis.[1] Töötas 1919–1921 eksport-importfima ametnikuna Shangais ning asus 1921 õppima Darmstadti tehnikaülikooli, mille lõpetas 1926. aastal inseneri kutsega.[1] Töötas kuni 1943. aastani Tallinna Linnavalitsuse Ehitusosakonnas, sh 1928–1940 linnaarhitektina.[1] Aastail 1938–1940 oli Elmar Lohk Insenerikoja arhitektuurikoja esimees ning tegev ka Eesti Arhitektide Ühingu juhatuses [2].
1937. aastal võitis Elmar Lohu ja Aleksei Küttneri projekt Tallinna uue raekoja konkursi.
1943. aastal läks ta Soome. Seal töötas ta Alvar Aalto büroos. 1944. aastal lahkus ta Rootsi, kus ta asutas oma büroo ning kavandas peamiselt haiglaid.
Isiklikku[muuda]
Tema poeg Jaak Lohk on arhitekt ja tütar Epp-Marike Lohk-Sundström on näitleja.
Tuntumad ehitised Tallinnas[muuda]
- Maasika tänava väikeelamud (1932)
- Rahumäe kalmistu Tallinna Püha Vaimu koguduse kabel (1932)
- Kadrioru staadioni arhitektuurne osa (1937, koos ins. August Komendandiga)
- Tallinna Majaomanike Pank Vabaduse väljak 10 (1936)
- hotell "Palace" (1936)
- Kapten Tiidemanni villa (1938)
- Tõnismäe haigla polikliinik (1939)
Viited[muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Julius Genss, Eesti kunsti materjale. 1. osa, 1. [kd], biograafilisi ja bibliograafilisi materjale : autorid, kunstnikud, arhitektid ja tarbekunstnikud : A - L, Tallinn:1947
- ↑ Karin Hallas-Murula. Arhitekt Elmar Lohk 100
Välislingid[muuda]
- Biograafia ESBL-is
