Elmar Laisk

Allikas: Vikipeedia

Elmar Laisk (14. juuni 1907 Saadjärve vald, Tartumaa14. aprill 1988 Sydney, Austraalia) oli eesti füüsik.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Elmar Laisk lõpetas Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi (reaalharus) 1926. aastal cum laude. 1926–1930 ja 1935–1939 õppis Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas matemaatika ja füüsika erialal (lõpetas cum laude). 1960. aastal kaitses New Englandi Ülikooli juures magistritöö teemal, mis käsitles tuumamagnetresonantsi uurimist ja mainitud resonantsi spektromeetri ehitust. Laisk oli algul üliõpilasseltsi Liivika liige, üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Tartuensis liige alates 1935 ja auvilistlane.

1931. aastast töötas Tartu Telefonivabrikus mitmes ametis alates raadiokonstruktorist kuni elektrolaboratooriumi juhatajani.

1944. aastal siirdus Saksamaale, kuulus Bambergi põgenikelaagri juhatusse, olles samal ajal õpetajaks eesti algkoolis ja gümnaasiumis ning enda rajatud raadioalastel kursustel. Evakueerus kevadel 1949 Austraaliasse. Seal sai New Englandi Ülikooli füüsikalaboratooriumi juhatajaks Armidale'is Sydney lähedal.

1958. aastal asus tööle Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli, seejärel siirdus Macquarie Ülikooli, kus töötas rakendusfüüsika dotsendina. Aastatel 1971–1972 käis mitmes USA ja Euroopa ülikoolis end täiendamas, peatudes eelkõige Berkeley Ülikoolis.

Elmar Laisa peamised erialavaldkonnad olid tuumafüüsika, rakenduselektroonika, holograafia ja vedelkristallid.

Oli paljude ajalehtede ja ajakirjade kaastööline nii Eestis kui ka paguluses. Tema toimetamisel ilmus Austraalias 1969. aastal Tartu Eesti ülikooli 50. aastapäeva tähistamiseks koostatud koguteos "Sõnas ja Teos".

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Teadlasi Fraternitas Tartuensise peres // Fraternitas Tartuensis. III. Toronto, 1972, 197–198