Elmar Anderson
Elmar Ernst Anderson (21. detsember 1898 Tartu – 14. juuli 1996 Stockholm) oli eesti advokaat.
Lõpetas 1917. aastal Tartu Reaalkooli ning õppis 1917 Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas ja 1918 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonnas. 1918. aasta kevadsemestril astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi[1]. Osales 1919–1920 Vabadussõjas.
Aastatel 1920–1923 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Oli 1924–1925 abiprokurör Haapsalus, 1926–1931 Tallinnas, 1931–1941 ja Saksa okupatsiooni ajal vandeadvokaat Tallinnas.[1]
Põgenes 1944 Saksamaale, kust siirdus 1947 Rootsi, pidas seal koos vend Johannes Andersoniga õigusbürood. Ta elas Vällingbys.[2]
Ta valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.
1949–1950 oli Anderson üks EÜSi vanematekogu põhikorra koostajaid ning 1994–1995 osales ta EÜSi vilistlaskogu põhikirja väljatöötamisel. 1995 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.[1]
Maetud Stockholmi Råcksta kalmistu mälestushiide.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Auvilistlased Eesti Üliõpilaste Selts
- ↑ Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Album Academicum Universitatis Tartuensis. Tartu 1994. II köide. Lk. 31.