Elizabeth Kübler-Ross

Allikas: Vikipeedia
Elisabeth Kübler-Ross
Sünniaeg 8. juuli 1926
Sünnikoht Zürich, Šveits
Surmaaeg 24. august 2004
Amet psühhiaater
Õppeasutus Chicago Ülikool
Lapsed

Ken Ross

Barbara Ross

Elisabeth Kübler-Ross, M.D. (8. juuli 192624. august 2004) oli Šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide psühhiaater.

Oma tuntud teoses "On Death and Dying" ("Surmast ja suremisest") lõi ta Kübler-Rossi mudeli nime all tuntuks saanud viieastmelise leinaprotsessi kulgemise mudeli.

Ta pidas enam kui 125 000 tudengile ja kuulajale loenguid ning seminare surma ja suremise teemal kolledžites, meditsiinikoolides, sotsiaaltöö organisatsioonides ja haiglates ning oli 20 ülikooli audoktor.

Lapsepõlv ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Elisabeth sündis ühena identsetest kolmikõdedest koos Erika ja Evaga protestantlikus peres Zürichis.[1] Isa ei toetanud tütre tungivat soovi asuda meditsiini õppima, kuid hiljem väljendas tema edu üle suurt uhkust. Kübler-Ross on kirjutanud: "Mind kasvatati Šveitsi vaimus: töö, töö ja töö, kus on hinnatud ainult need inimesed, kes teevad tööd. Selline suhtumine on vale, sest töö peab vahelduma tantsuga. Olen saanud oma lapsepõlves liiga vähe tantsida ja mängida."

Teise maailmasõja ajal oli Kübler-Ross seotud pagulastele hädaabi andmisega Zürichis ning külastas ka Poolas asuvat Majdaneki surmalaagrit. 1957. aastal lõpetas Kübler-Ross Zürichi Ülikooli meditsiiniteaduskonna.

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

1958. aastal abiellus Elisabeth oma kursusekaaslase, Ameerika meditsiinitudengi Emanuel ("Manny") Rossiga ning asus Ameerika Ühendriikidesse elama. Kübler-Rossi pediaatriresidentuuri katkestas lapseootele jäämine ning hiljem tegi ta valiku psühhiaatria kasuks. 1960ndail, pärast kahte ebaõnnestunud rasedust, sündisid Kübler-Rossi perre poeg Kenneth ja tütar Barbara.

20 aastat hiljem, 1979. aastal mehe soovil abielu lahutati. 

Akadeemiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerikas jätkas Kübler-Ross oma tööd ja uuringuid New Yorgis. Psühhiaatria residentuuri perioodil puutus ta kokku paljude haiglas viibivate surijatega. Ta alustas oma loengute pidamist, kus käsitles paranemislootuseta haigete teemat ning õhutas ka meditsiinitudengeid pöörama surijatele rohkem tähelepanu.

1962. aasta võttis Kübler-Ross vastu õpetajakoha Colorado Ülikooli Pritzkeri meditsiinikoolis. Ta lõpetas psühhiaatriaõpingud ning kolis 1965. aastal Chigagosse. Seal algatas ta mitmeid seminarisarju, milles õppevahendina kasutati intervjuusid surevate patsientidega. Selline lähenemine pälvis nii imetlust kui ka kriitikat.[2] Kübler-Ross seadis kahtluse alla mitmed traditsioonilised psühhiaatriapraktikad, mida ka ise kasutas, ning läbis 3-aastase põhjaliku klassikalise psühhoanalüüsi koolituse Chicagos.

Ulatuslik töö surijatega viis 1969. aastal raamatu "Surmast ja suremisest" ("On Death and Dying") ilmumiseni, milles ta esitas oma 5-astmelise leinaprotsessi mudeli. Selle hiljem tuntuks saanud Kübler-Rossi mudeli järgi toimub surijate ja nende lähedaste leinaga kohanemine viies etapis: eitus, viha, kauplemine, depressioon ja leppimine.

Ravikeskus[muuda | muuda lähteteksti]

Kübler-Ross toetas hospiitshoolduse suunda, uskudes, et eutanaasia takistab patsientidel "lõpetamata tegevuste" lõpule viimist.

Ühtlasi oli Elisabeth Kübler-Ross üheks Ameerika Holistilise Meditsiini Assotsiatsiooni kaasasutajaks.

1970. aastatel hakkas Kübler-Ross huvituma kehavälistest kogemustest, meediumidest, spiritismist ja teistest võimalustest surnutega kontakti saamiseks. 1977. aastal veenis ta pärast tutvumist Jay Barhamiga, kes oli kiriku Facet of Divinity asutaja, oma abikaasat ostma endale Californias Escondidos, San Diego lähistel 40 aakrit maad. Sinna asutas Kübler-Ross Shanti Nilaya (sanskriti keeles 'Rahu kodu') ravikeskuse. Keskuse eesmärk oli pakkuda abi surijatele ja nende lähedastele. Paraku viis Shanti Nilaya keskuse seotus Jay Berhami kiriku spiritistlikke raviseanssidega suure skandaalini, sest selgus, et seanssidel pakuti osalejatele võimalust astuda ühendusse taevaste vaimudega ning sunniti kiriku liikmeid ka "vaimudega" seksuaalvahekorda. Vaime kehastama palkas Jay Barham tõenäoliselt mitmeid naisi ning mängis ka ise ühte meesvaimu.[3] Mitmel osalejal tekkis aegamööda kahtlus, et tegemist ei ole tõelise vaimuga, sest Barhami reetis sigaretilõhn. Pettur jäi oma tegevuses lõpuks vahele, kui ühel seansil osales Kübler-Rossi sõbranna Deanna Edwards, kes soovis uurida, kas kahtlused Barhami tegevuse vastu osutuvad tõeks. Kui ta lambilülitilt teibi eemaldas ja tule põlema pani, avastas ta alasti Barhami, kellel oli peas vaid turban.[4][5][6]

1990. aastal viidi ravikeskus üle Kübler-Rossi kodufarmi Head Watersis Virginias, eesmärgiga vähendada ringi sõitmise vajadust.

AIDSialane töö[muuda | muuda lähteteksti]

Kübler-Ross viis läbi AIDSi õpitubasid paljudes riikides üle kogu maailma. Üks tema suurimaid plaane oli rajada hospiitskeskus HI-viirusega nakatunud lastele, et pakkuda neile kodu, kus nad saaksid elada surmani. Teda inspireeris Briti arsti Cicely Saundersi eeskuju. 1985. aastal üritas ta Virginias oma keskust luua, kuid üritus nurjus kohalike elanike vastuseisu tõttu, kes kartsid infektsiooniohtu. 1994. aastal kaotas Kübler-Ross nii oma kodu kui kinnisvara tulekahju tõttu, mille süütamises kahtlustati tema AIDSiga seotud tegevuse vastaseid.[7]

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

Kübler-Rossi tabas 1995. aastal järjest mitu insulti, mille tagajärjel jäi ta vasakust kehapoolest praktiliselt liikumatuks. Tegevuse lõpetas ka Shianti Nilaya ravikeskus. Elu viimased aastad veetis Kübler-Ross ratastoolis üksi ja kannatades, oodates surma ning soovides, et saaks selle üle ise otsustada.[8] Kui Kübler-Rossi 2002. aastal Arizona Republicu meediakanali jaoks intervjueeriti, kinnitas ta, et on nüüd surmaks valmis.

Kübler-Ross suri 2004. aastal oma kodus Scottsdales Arizonas ning on maetud Paradise Memorial Gardensi kalmistule. 

Ülikoolide audoktor[muuda | muuda lähteteksti]

  • Doctor of Science, H.C., Albany Medical College, New York 1974
  • Doctor of Laws, University of Notre Dame, IN.,1974
  • Doctor of Science, Smith College 1975
  • Doctor of Science, Molloy College, Rockville Centre, NY, 1976
  • Doctor of Humanities, Saint Mary's College, Notre Dame, IN. 1975
  • Doctor of Laws, Hamline University, MN. 1975
  • Doctor of Humane Letters, Amherst College, MA. 1975
  • Doctor of Humane Letters, Loyola University, IL 1975
  • Doctor of Humanities, Hood College, MD 1976
  • Doctor of Letters, Rosary College, IL. 1976
  • Doctor of Pedagogy, Keuka College, NY 1976
  • Doctor of Humane Science, University of Miami, FL 1976
  • Doctor of Humane Letters, Bard College, NY 1977
  • Doctor of Science, Weston MA., 1977
  • Honorary Degree, Anna Maria College, MA., 1978
  • Doctor of Humane Letters, Union College, New York 1978
  • Doctor of Humane Letters, D'Youville College, New York 1979
  • Doctor of Science, Fairleigh Dickinson University, 1979
  • Doctor of Divinity, 1996

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Newman, Laura. Elisabeth Kübler-Ross. (2004). British Medical Journal, 329 (7466), 627. vaadatud 17. novembril 2006.
  2. Kubler-Ross, Elizabeth (1997). The Wheel of Life.
  3. Sex, Visitors from the Grave, Psychic Healing: Kubler-Ross Is a Public Storm Center Again by Karen G. Jackovich. In People, October 29, 1979, page found 2011-03-05.
  4. TIME.com, The Conversion of Kubler-Ross, TIME, November 12, 1979
  5. Playboy Interview with Elizabeth Kubler-Ross Playboy Magazine, May, 1981
  6. Elisabeth Kubler-Ross in the Afterworld of Entities by Kate Coleman, New West, 30 July 1979
  7. http://www.kinofenster.de/filme/neuimkino/archiv_neuimkino/elisabeth_kueblerross_dem_tod_ins_gesicht_sehen_film/
  8. Elisabeth Kubler-Ross, On life After Death, Foreword by Caroline Myss p.vii. Celestial Arts. ISBN 9781587613180

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Quest: The Life of Elisabeth Kubler-Ross, by Derek Gill. Ballantine Books (Mm),1982. ISBN 0-345-30094-7.
  • The Life Work of Dr. Elisabeth Kübler-Ross and Its Impact on the Death Awareness Movement, by Michèle Catherine Gantois Chaban. E. Mellen Press, 2000. ISBN 0-7734-8302-0.
  • Elisabeth Kubler-Ross: Encountering Death and Dying, by Richard Worth. Published by Facts On File, Inc., 2004. ISBN 0-7910-8027-7.
  • Tea With Elisabeth tributes to Hospice Pioneer Dr. Elisabeth Kubler-Ross, complied by Fern Stewart Welch, Rose Winters and Ken Ross, Published by Quality of Life Publishing Co 2009 ISBN 978-0-9816219-9-9