Elitarism

Allikas: Vikipeedia

Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks)[1]. Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit[2].

Elitaristid arvavad, et inimestevaheline ebavõrdsus on loomulik ja vältimatu[3].

Elitarismile vastandub egalitarism.

Elitaristlik valitsuskultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elitaristlik valitsuskultuur (inglise keeles: elitism) tähendab ühiskonda, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali saab intensiivselt kontsentreerida vaid ebaõigluse ja vägivallaga, mistõttu vajab eliit oma eesmärgi saavutamiseks organisatsiooni ehk riigi abi.

Elitarism sündis sõdalaste (vaba mees) hõimudest, kes teisi kogukondi terroriseerides ja tappes alistasid ning maksustasid nad, muutudes seeläbi valitsevaks seisuseks ehk eliidiks. Elitaarne valitsuskultuur realiseerub, kui eliidil õnnestub saavutada kontroll kogukonna ühisomandi üle ning selle liikmed loovutavad iseseisva mõtlemise võime oma valitsejatele (vaba kogukond muutub sõna otseses mõttes lambakarjaks ja eliit võtab enesele karjase positsiooni). Elitarism põhineb eesõigusel omada ja valitseda inimeste toimetulekuks vajalikke ressursse (maa, loodusvarad, raha, teadmised jms).

Elitaristlik klassiühiskond kinnistub, kui inimesed ei vaidlusta enam valitsevat ebavõrdsust ning nõustuvad eliidi eesõiguse ja eeskosteõigusega. Sõltuvalt ühiskonna arengu- ehk haridustasemest langeb lihtrahvas orja, pärisorja või laenuorja staatusesse. Rikkus kontsentreeritakse kõrge töökohustuse, maarendi või laenuintressiga, millele lisanduvad maksukohustused.

Elitaristlikus ühiskonnas peatub innovatsioon ja materiaalne areng, langeb haldusvõimekus ning kasvab võimuvõitlusest sündiv vägivald, mis vältimatult kasvab üle sõdadeks. Elitarism elab minevikus, milles kroonikatel on keskne tähendus, sest eliidi eesõigus põhineb minevikupretsedentidel ja vereõigusel. Elitarism kindlustab oma võimu rituaalide, protseduuride ja seadustega, mis on pühad ja ei tohi kunagi muutuda. Isiku vastutus sõltub tema positsioonist: lihtrahvas on alati süüdi ja eliit ei eksi kunagi. See arusaam tuleneb nn „laiendatud teadvuse“ kontseptsioonist, mis tuleneb verest (loe: geneetilisest pärilikkusest) ning mis tähendab võimet ette näha tulevikusündmusi (siit ka ütlus: annab jumal ameti, annab ka mõistuse). Ettenägemisvõime olemasolu ja tugevust saab kontrollida strateegiliste mängude, sõdade ja hasartmängude läbi, mistõttu kasiinod ja narkootikumid on elitaristliku ühiskonna loomulikuks koostisosaks.

Elitaristliku ühiskonna esindajad kiidavad õnnestumise korral andekaid juhte ja suurepärast riigikorraldust ning süüdistavad ebaõnnestumise korral teisitimõtlejaid, kes keelduvad järgimast rituaale.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Väike entsüklopeedia veebis [1] (vaadatud 01.12.2012)
  2. Meos, I., 2002. Filosoofia sõnaraamat. Tallinn, kirjastus Koolibri. Lk 57
  3. TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=11513 (vaadatud 02.12.2012))