Eksotsentriline fraas
Eksotsentriline fraas on fraas, mille peasõna ega laiend ei saa lauses üksi täita sedasama süntaktilist funktsiooni, mida fraas tervikuna.
Igal fraasil on olemas peasõna ja see, kas peasõna peab tingimata laiendama teise sõnaga või ei, oleneb peasõna tüübist.
Eksotsentrilise fraasi liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Kaassõnafraas ja hulgafraas ehk hulgasõnafraas on eksotsentrilised fraasid. Kummastki neist ei saa peasõna ega laiendit ära jätta, sest muidu muutub lause tähendus või saadakse mittegrammatiline lause.
Kaassõnafraas[muuda | muuda lähteteksti]
Kaassõnafraasis tingib peasõnaks olev kaassõna laiendi, s.o nimisõna olemasolu ja käändevormi lauses.
- Voodi peal (peasõna) -> Nukk on voodi peal, vrd
- mittegrammatiline lause: Nukk on voodi.
- teises tähenduses grammatiline lause: Nukk on peal.
- Laua all (peasõna) -> Koer istub laua all, vrd
- mittegrammatiline lause: Koer istub laua.
- teises tähenduses grammatiline lause: Koer istub all.
Hulgafraas[muuda | muuda lähteteksti]
Hulgafraasis tingib peasõnaks olev hulka või mõõtu väljendav hulgasõna laiendi, s.o käändsõna või määrsõna olemasolu lauses. Kui hulgafraasi peasõna on nimetavas käändes, siis laiend peab olema osastavas käändes.
- Neli (peasõna) õuna -> Laps ostis neli õuna, vrd
- teises tähenduses grammatiline lause: Laps ostis õuna.
- Õde saatis emale mitu kirja.
- teises tähenduses grammatiline lause: Õde saatis emale mitu.
- teises tähenduses grammatiline lause: Õde saatis emale kirja.
- Seminar kestis paar päeva.
- teises tähenduses grammatiline lause: Seminar kestis paar.
- teises tähenduses grammatiline lause: Seminar kestis päeva.
Eksotsentriline fraas vs. endotsentriline fraas[muuda | muuda lähteteksti]
Eksotsentrilise fraasi vastandiks on endotsentriline fraas, mille peasõna saab lauses esineda ilma laiendi(te)ta ja täita siiski sama süntaktilist funktsiooni, vrd
- Täna öösel võis näha suurt kollast täiskuud.
- Täna öösel võis näha suurt täiskuud.
- Täna öösel võis näha kollast täiskuud.
- Täna öösel võis näha täiskuud.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare: "Eesti keele grammatika II. Süntaks" 1993 Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut