Eino Baskin

Allikas: Vikipeedia

Eino Baskin (17. juuni 1929 Tallinn11. märts 2015 Tallinn[1]) oli Eesti näitleja ja lavastaja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja, osales pikaaegse raadioprogrammi "Meelejahutaja" tootmises, asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri, ning andis välja mitu anekdoodiraamatut.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baskini isa oli Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (neiuna Raage) (1905–1984). Isa oli ametilt rätsep ja ema omas juuksuriäri. Nad abiellusid 1926. aastal. Nende abielu lõppes 1944. aastal.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baskin lõpetas 1951. aastal Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi. Diplomit ta siiski ei saanud, sest tal puudus keskkooli lõputunnistus. Ainsana pääses tema oma kursuselt tööle Draamateatrisse.

Töökäik meelelahutuses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1958–1961 töötas ta mitmetes Leningradi komöödiateatrites. 1961–1964 oli ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia sõnakunstnik. Menukas konferansjeeaeg möödus Eesti ja Venemaa erinevates teatrites 1960. aastate lõpul. Draamateatris töötas ta näitlejana aastatel 1968–1980. 1972. aastal asutas ta näitetrupi, kes hakkas tegema igapühapäevast raadioprogrammi "Meelejahutaja". 1995. aastal, kui programm lõpetati, oli valminud tuhatkond saadet.

1980. aastal asutas Baskin Vanalinnastuudio ja oli selle pikaaegne juht. Teater suleti 2004. aastal ning trupp koondati, nende hulgas olid Kadri Adamson, Väino Laes, Marika Korolev, Anne Paluver jpt. Baskin võttis trupi ja tehnilise personali ning asutas koos Aarne Valmisega 2005. aastal uue teatri – Vana Baskini Teatri.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baskin oli 1998. aastast alates Eesti Keskerakonna liige. Ta kandideeris 1993., 1996., 2002., 2005., 2009. ja 2013. aastal kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Tallinnas ning osutus valituks 1996. ja 2002. aastal. Samuti kandideeris Baskin 1999., 2003. ja 2007.a. Riigikogu valimistel, kuid ei ole osutunud valituks.[2]

Tuntumad rollid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • D. Fonvizin "Äbarik" (1952) – nimiosa
  • A. Jakobson "Kaitseingel Nebraskast" (1953) – Theodor N. Truman
  • H. Bahr "Mees, naine ja kontsert" (1972) – Gustav Heink
  • N. Simon "Päikesepoisid" (1981) – Al Lewis

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eino Baskin abiellus 1954. aastal Ita Everiga. Nende kooselust sündis poeg Roman Baskin. Abielu purunes paar aastat hiljem.

Teist korda abiellus ta 1961. aastal Galina Dõrdinaga. Neil sündis tütar Nora, kes suri väikelapseeas. Abielu kestis 38 aastat, kuni Galina surmani.

Kolmanda abielu sõlmis ta 2000. aastal Veera Tolliga. Nende vanusevahe oli 28 aastat.

Eino Baskinil ja Malle Pärnal on tütar Katrin Pärn.

Eino Baskin elas üle kaks südameinfarkti ja istus kahel korral vanglas.[3]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eino Baskin. "Raudeesriide taga". Perona. Pärnu 1993
  • Eino Baskin. "Otse läbi lillede. Vestlus Toomas Kalliga". Tänapäev. Tallinn 2003
  • Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid I". Tänapäev. Tallinn 2004. See oli 2004. aasta läbimüügilt 5. raamat Eestis (8000 eksemplari).[4]
  • Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid II". Tänapäev. Tallinn 2007
  • Eino Baskin. "Baskini kogutud anekdoodid III". Tänapäev. Tallinn 2007
  • "1000 paremat anekdooti". Koostaja Eino Baskin. Fookus Meedia. Tallinn 2009

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Suri Eino Baskin. 2015-03-12. Delfi Publik. Kasutatud 2015-03-12.
  2. http://www.vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=baskin
  3. Piret Tali. Eino Baskin. Tallinn 2009, lk. 48 ja 130–131.
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2006. Lk 348

Personaalia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Piret Tali "Eino Baskin. Naer läbi pisarate". Fookus Meedia. Tallinn 2009; 2. trükk Tallinn 2009

Filmid Baskinist[muuda | redigeeri lähteteksti]

1987. aastal valmis temast dokumentaalfilm "Lend üle mägede" (režissöör Heini Drui) ning 2012. aastal dokumentaalfilm "Baskin" (režissöör Manfred Vainokivi).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]