Eidapere raudteepeatus

Eidapere raudteepeatus (saksa Eidaperre) oli raudteepeatus Lelle-Pärnu raudteel Raplamaal Kehtna vallas Eidaperes.

Eidapere raudteepeatuses on kaks perrooni, millest üks on madal standardne kiviperroon, mida ei kasutata. Lühike perroon on 550 mm kõrgune puitperroon. Rong sõidab Balti jaamast Eidaperre umbes 1 tund ja 25 minutit, Eidaperest Pärnusse sõidab rong ligikaudu 50 minutit. Peatuses peatus päevas neli reisirongi (kaks Pärnu ja kaks Tallinna poole).

Lelle-Pärnu raudtee seisukord on muutunud järjest halvemaks. Eesti valitsus otsustas 2017. aastal, et ei investeeri Pärnu–Lelle 70km raudtee remondiks 17 000 000€. Liinirongide liiklus Pärnu ja Lelle vahel lõpetati 8. detsembril aastal 2018.^[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eidapere jaam rajati 1926. aastal. See asus Lelle raudteejaamast 15,4 kilomeetri kaugusel.^[2] Avamisel jäi jaam Lelle valda.

Eidapere jaamast sai alguse Eidapere–Järvakandi tööstusraudtee. Jaamas oli kaks raudteeharu ning sealt said alguse kaks haruteed: 1,5 km pikkune Eko Klaasivabriku A/S harutee suundus põhiraudteest vasakule ja Järvakandi klaasivabriku haru paremale. Eidaperes asus liini üks kolmest veevõtukohast.^[3] Pärast kitsarööpmelise raudtee ülesvõttu 1969. aastal likvideeriti ka raudteeharu Järvakanti (harutee Eidapere klaasivabrikusse likvideeriti juba 1928. aastal). Kuigi laiarööpmelise raudtee rajamisel jäeti võimalus haru ehitamiseks Järvakanti, seda siiski ei tehtud.

23. juulist 1971 kuni 7. septembrini 2004 töötas laiarööpmeline Eidapere jaam. Jaamas oli kaks kõrvalteed ühes tsentraliseeritud pöörmetega^[4] ja tupik. Tänapäeval on alles vaid raudteepeatus, kõrvalteed on demonteeritud.

Aastail 2010-2018 järgnes Eidaperele Viluvere raudteepeatus.

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Eidapere jaamahoone valmis Leon Johansoni projekti järgi 1927. aastal. Seni täitis jaamahoone ülesannet vana kaubavagun. Jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt Sindi, Tori, Viluvere ja Vändra jaamahoonetega. Hoone oli Edelaraudtee kasutada kuni 2004. aastani, mil lõppes Eidapere raudteejaama töö. Tänapäeval on hoone kasutusel elamuna.^[5]