Siseministeerium

See artikkel räägib Eesti Vabariigi Siseministeeriumist; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Siseministeerium (üldmõiste)

---

Eesti Vabariigi Siseministeerium
Eesti siseministeerium. Tallinn, Pikk tänav 61.
Moodustatud	1991. aastal
Asukoht	Pikk tänav 61, 15065 Tallinn
Piirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	siseminister Ken-Marti Vaher (2011–)
Veebileht	http://www.sisemin.gov.ee

Siseministeerium on Eesti valitsusasutus, asukohaga Tallinn, Pikk tänav 61. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirirežiimi tagamine, kriisireguleerimise, riigi tegevusvaru ning päästealatööde, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine, kohaliku omavalitsuse arendamine, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, perekonnaseisualased küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Ministeerium asutati 1918. aastal ning taasloodi 1990. aastal.

Juhtimine

Siseministeeriumi juhivad siseminister, kes on valitsuse liige, kantsler ja kolm asekantslerit. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi siseministri nõunikud, regionaalministri nõunikud ja ministeeriumi nõunikud. 2004. aastast tegutseb regionaalminister.

Siseminister

Siseminister korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi riigi sisejulgeoleku tagamise ja avaliku korra kaitsmise, riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamise, kriisireguleerimise, riigi tegevusvaru, päästealatööde ning kodakondsuse ja migratsiooniga seotud asjades.

Regionaalminister

Regionaalminister juhib Siseministeeriumi struktuuriüksusi, mis tegelevad kohaliku omavalitsuse arendamisega, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise ja koordineerimisega, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigilise korraldamise ja järelevalvega, perekonnaseisualaste küsimustega ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisega.

Kantsler

Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja koordineerib ministeeriumi asjaajamist.

Asekantsler

Ministeeriumi koosseisus on sisejulgeoleku asekantsleri, rahvastiku ja regionaalala asekantsleri ning halduse asekantsleri ametikoht.

• Sisejulgeoleku asekantslerid
  • Kalev Timberg (1999–2006)
  • Marek Helm (2006–2007)
  • Erkki Koort (2007–)

2012. aastast moodustati siseministeeriumis 1 sisejulgeoleku asekantsleri ametikoha asemel 3 asekantsleri kohta:

• julgeolekupoliitika asekantsler, Erkki Koort, kes kureerib kogu sisejulgeoleku valdkonda
• päästepoliitika asekantsler, Hannes Kont, kureerib kriisi­reguleerimist ja päästevaldkonda
• korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler.
• Rahvastiku ja regionaalala asekantslerid
  • Kaia Sarnet (2009–)
• Halduse asekantslerid
  • Mart Kirsipuu (–2003)
  • Merle Küngas (2003–2011)
  • Lauri Lugna (2011–)

Valitsemine ja poliitika

Siseministeeriumi valitsemine

Siseministrid alates 1990

 Pikemalt artiklis Eesti siseministrite loend#Eesti siseministrid 1990 –

Regionaalministrid alates 2004

• 2004–2007 Jaan Õunapuu Eestimaa Rahvaliit (Andrus Ansipi esimene valitsus)
  • 2007–2008 Vallo Reimaa Isamaa ja Res Publica Liit (Andrus Ansipi teine valitsus).

Siseministeeriumi kantslerid

• Jaan Toots 1. jaanuarist 1996.
• Vahur Glaase 6. maist 1997.
• Märt Kraft 2. märtsist 1999.
• Tarmo Türkson 27. jaanuarist 2011.

Poliitika

Lagle Parek astus tagasi 27. novembril 1993 nn. Pullapää kriisi tõttu. Kuni 14. detsembrini täitis siseministri ülesandeid peaminister Mart Laar. Uue ministri Heiki Arikese perioodil püüdis opositsioon siseministrile relvaäri tõttu umbusaldust avaldada, kuid Isamaa ja ERSP vastuseis nurjas selle.

1995. aasta puhkes Eestis lindiskandaal. Siseministrit Savisaart süüdistati vestluste lindistamises peaminister Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega. 11. oktoobril vabastas president Lennart Meri siseminister Edgar Savisaare ametist. 12. oktoober 1995 astus valitsus lindiskandaali mõjul tagasi ja koalitsioon lagunes.

Mart Siimanni valitsuse ajal (17. märts 1997 - 25. märts 1999) vahetus kõige enim siseministreid. 29. aprillil 1997. vabastati siseministri ameti kohalt Riivo Sinijärve ja uueks ministriks sai vähem kui pool aastat Tallinna linnapea ametis olnud Koonderakonna aseesimees Robert Lepikson. Ootamatu vahetuse taga võis olla Koonderakonda sisemine võimuvõitlus, mida seostatakse Siimanni püüdega end Tiit Vähi juhitavas erakonnas rohkem maksma panna. 1998 aastal vahetus Mart Siimanni valitsuses jälle siseminister. Robert Lepiksoni asemele tuli Hoiupanga endine juht, parteitu Olari Taal.

1999 aastal, pärast mõningast sisseelamist ministriametisse hakkas Mõisalt ühiskonda vapustavaid avaldusi tulema. Kõigepealt esitas ta julgeid mõtteid haldusreformist. Seejärel teatas Mõis ulatuslikust politseinike koondamisest, misjärel hakkas kolmikliit vaikselt pead kinni hoidma. Mõte Mõis linnapeaks panna oli küpsenud siiski juba pärast tema otsekoheseid avaldusi haldusreformi teemal. Peaminister Laari uus valik Tarmo Loodus pidi jätkama Mõisa algatatud reforme siseministeeriumis. Uus siseminister valmistas ette hardusreformi, mis hiljem Reformierakonna ja opositsiooni vastuseisu tõttu lõpetamata jäi, olles üks valitsuskriisi tekkimise põhjuseid.

2003. aastal astus siseminister Ain Seppik tagasi, kui ilmnes seik tema "nõukogude minevikust". 1985 aastal mõistis Ain Seppik, ühena kolmest kriminaalkolleegiumi liikmest vangi "nõukogude võimu solvanud" koolipoisid ning sulges vaimuhaiglasse Eesti rahvast ülistanud teisitimõtleja. Pärast avalikku arutelu ja opositsiooni umbusaldusavaldusi astus Seppik ise tagasi. Teda asendas Toomas Varek.

Struktuur

Ministeeriumi struktuuriüksused on ministeeriumi osakonnad, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes. Osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood.

Struktuuriüksused

Ministeeriumi osakonnad on : avalike ja välissuhete osakond; haldusosakond; infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond; kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakond; korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond; migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakond; personaliosakond; planeeringute osakond; pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond; rahandusosakond; rahvastiku toimingute osakond; regionaalarengu osakond; siseauditi osakond; teabe- ja analüüsiosakond; usuasjade osakond; õigusosakond; üldosakond.

Valitsemisalad

1991–1993, Politseiamet; Päästeamet; Piirivalveamet; Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Kohtuotsuste Täitmise Amet(1990–1991)/Riiklik Kinnipidamiskohtade Amet (1991–1993)

1993–2010, Riiklik Politseiamet; Riiklik Kohtueelse Uurimise Amet; Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus; Päästeamet; Piirivalveamet; Kaitsepolitseiamet; Kodakondsus- ja Migratsiooniamet; Sisekaitseakadeemia ja Eesti Siseturvalisuse Muuseum.

2010–2012, Politsei- ja Piirivalveamet; Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus; Päästeamet; Kaitsepolitseiamet; Sisekaitseakadeemia ja Eesti Siseturvalisuse Muuseum. 2012-... Politsei- ja Piirivalveamet; Häirekeskus; Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus; Päästeamet; Kaitsepolitseiamet; Sisekaitseakadeemia ja Eesti Siseturvalisuse Muuseum.

Ajalugu

Eesti Vabariigi Siseministeerium
Moodustatud	1918
Asukoht	Raekoja plats 14, Tallinn Toompuiestee 3, Tallinn Lossi plats 1a, Tallinn
Piirkond	Eesti Vabariik
Juhtkond	Eesti siseministrite loend

Siseministeeriumi esimesed kirjalikud aktid on dateeritud 13. novembriga 1918. Sama aasta detsembriks valmis ministeeriumi esialgne struktuur. 1. juulil 1929 liideti Siseministeerium Kohtuministeeriumiga (Kohtu- ja Siseministeerium) ja loodi ühine ministri kantselei. 1. aprillil 1934 lahutati Kohtu- ja Siseministeerium taas kaheks.

Siseministeerium, aastatel 1918–1940

Siseministrid 1918–1940

 Pikemalt artiklis Eesti siseministrite loend#Eesti siseministrid 1918 – 1940

Siseministeeriumi koosseisus tegutsenud osakonnad, valitsused ja talitused 1918–1940

1918 koosnes Siseministeerium administratiiv-, omavalitsuse, tehnika-, tervishoiu-, politsei-, usuasjade ja statistika osakondadest, mis hiljem nimetati peavalitsusteks, ning ministri kantseleiks.

Ministeeriumide lahutamise (1934) järel koosnes Siseministeerium administratiivosakonnast ja politseivalitsusest ning piirivalvevalitsusest. 23. novembril 1934 jagati administratiivosakond kaheks - üldosakonnaks ja omavalitsuste osakonnaks (Põhjuseks oli riigi osa märgatav suurendamine omavalitsuste järelevalvel). 21. aprillist 1938 nimetati valitsused talitusteks.

1. oktoobril 1934 loodi Siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mida juhtis siseministri abi. Kuna meediatöö oli toona riiklikult äärmiselt tähtis, viidi talitus juba 20. septembril 1935 peaministri otsealluvusse.

• Üldosakond
• Omavalitsuste Talitus
• Politseitalitus
• Piirivalve Talitus

Aastad 1940–1990

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat (1940–1941; 1944–1946)

 Pikemalt artiklis Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium (1941–1944)

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeerium (1946–1990)

Eesti siseministeeriumi hooned

Eesti Ajutine Valitsuse siseminister Konstantin Päts tegutses Tallinnas Raekoja platsil, ohvitseride kasiinos (tänane Tallinna Õpetajate Maja). Hiljem asuti Toompuiestee 3 hoones, kust 1919. aasta jaanuaris koliti üle Toompea lossi.

Tänapäeval asub Siseministeerium Pagari tänava hoonetes, kus asus ka Eesti NSV Siseministeerium (koos Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteega).

Kirjandus

• Aastaraamat. Siseministeerium. (koostas Tiit Rammo; eessõna Vahur Glaase). Tallinn : Siseministeerium, 1998
• Siseministeerium. (eessõna Tiit Sepp). Tallinn : Siseministeerium, 1999
• Siseministeerium 90. Eesti Vabariigi Siseministeerium ja ministrid läbi 90 aasta. Tallinn : Olion, 2008

Välislingid

• Siseministeeriumi koduleht
• Siseministeeriumi põhimäärus // Elektrooniline Riigi Teataja

Vaata ka

• Eesti siseministrite loend