Eesti Rahvusraamatukogu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti rahvusraamatukogu)
Eesti Rahvusraamatukogu
Tüüp rahvusraamatukogu
Asutatud 1918
Asukoht Tõnismägi 2, Tallinn
Kogud
Suurus 3 370 285 teavikut (2017)[1]
Muud andmed
Direktor Martin Öövel (peadirektor)
Töötajaid 282 (2017)[1]

Eesti Rahvusraamatukogu (lühend RaRa) on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus. Raamatukogu on eri nimede all ja eri funktsioonides tegutsenud 1918. aastast.

Tänapäevase Eesti Rahvusraamatukogu põhiülesanded on vastavalt Eesti Rahvusraamatukogu seadusele[2]

  • rahvuslike kultuuriväärtuste ja infovarade kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine;
  • teadus- ja arendustegevus ning sellele tuginevate infoteenuste osutamine ühiskonnale.

Aastatel 1984–1991 oli Rahvusraamatukogu direktor ja 1991–1998 peadirektor Ivi Eenmaa. 16. septembril 2008 sai Eesti Rahvusraamatukogu peadirektoriks Janne Andresoo.

Funktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahvusraamatukogu täidab paljusid funktsioone, olles:

  • rahvusraamatukogu, mis kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks Eestis ilmunud või Eestit puudutavad teavikud sõltumata nende ilmumiskohast, peab Eesti rahvusbibliograafia ja Eesti trükitoodangu statistika andmebaasi ning on rahvusvaheliste standardinumbrite ISBN, ISSN ja ISMN Eesti keskus;
  • parlamendiraamatukogu, mille ülesanne on tagada Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsuse ja riigiasutuste infoteenindus;
  • teadusraamatukogu, mis vahendab teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas ning pakub mitmekülgset infoteenindust;
  • raamatukogunduse arenduskeskus, mis vahendab raamatukogu- ja infoteadusalast infot, koordineerib erialast teadus- ja arendustööd ning raamatukogunduse standardimist, korraldab täiendõpet, kirjastab raamatukogunduse ja raamatuteaduse alaseid infomaterjale ja erialaajakirja Raamatukogu, on trükitoodangu ja raamatukogustatistika riiklike vaatluste korraldaja ning osaleb rahvusvahelises raamatukogundusalases koostöös;
  • kultuurikeskus, kus korraldatakse raamatu- ja kunstinäitusi, konverentse, kontserte, teatrietendusi, filmiõhtuid ja muid kultuuriüritusi.

Infoteenindus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahvusraamatukogu pakub eraisikutele ja asutustele infoteenindust järgmistes valdkondades:

Rahvusraamatukogus on valikuliselt andmebaase ja teavikuid ka teistest valdkondadest, mida ei komplekteerita süstemaatiliselt ja mis kuuluvad Eesti teiste teadusraamatukogude vastutusalasse. Kõigist Eestis ilmuvatest väljaannetest saab Rahvusraamatukogu sundeksemplari.

E-teenindus[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastatest on Eesti Rahvusraamatukogu arendanud veebipõhist teenindust, mis tagab raamatukogu teenustele ja varadele juurdepääsu ka väljaspool raamatukogu hoonet.

2008. aasta seisuga on Rahvusraamatukogu veebilehe vahendusel võimalik kasutada e-kataloogi ESTER, hankida teavet raamatukogu lugejatele kättesaadavate litsentsiandmebaaside ja e-ajakirjade kohta, esitada päringuid humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, lugeda võrguväljaandeid, vaadata e-näitusi, osta Rahvusraamatukogu trükiseid, tutvuda digiteeritud kogudega (sealhulgas vanema ajakirjanduse andmebaasiga DEA ja digitaalarhiiviga DIGAR) ning kasutada The European Library inforessursse.

Rahvusraamatukogu lugejatel on veebilehe vahendusel täiendavalt võimalik ette tellida raamatuid, ajakirju, noote ja muid teavikuid, pikendada laenutähtaega, tellida koopiaid ning tellida teavikuid raamatukogudevahelise laenutuse teel.

Eesti Rahvusraamatukogu hoone Tõnismäel Tallinnas

Õigusaktid[muuda | muuda lähteteksti]

Seadusjärgsete ülesannete täitmisel tugineb Rahvusraamatukogu (eelkõige) järgmistele õigusaktidele:[3]

Säilituseksemplari seadus[muuda | muuda lähteteksti]

Säilituseksemplari seaduse eesmärk on tagada Eesti kultuurile oluliste väljaannete ja nende algmaterjali võimalikult täieliku kogu loomine, pikaajaline säilitamine ning järjepidev kättesaadavaks tegemine, kui väljaannete teisi eksemplare pole võimalik kasutada.

Säilituseksemplariina kogutakse

Autoriõiguse seadus[muuda | muuda lähteteksti]

Teose laenutamine, kopeerimine ja internetis kättesaadavaks tegemine on autori ainuõigused -–autoril on õigus otsustada, kas ja millal ta neid realiseerida soovib. Samas seab autoriõiguse seadus erandid raamatukogudele, et neil oleks võimalik oma funktsioone avaliku huvi esindajana teostada.

Raamatukogu tööks vajalike autoriõiguse alaste teadmiste edendamiseks vahendab rahvusraamatukogu sellekohast informatsiooni nii Eestist kui ka välismaalt.[3]

Veebiarhiiv[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusraamatukogu arhiveerib kord aastas umbes 70 000 Eesti veebisaiti. Saitide nimekirja koostab Eesti Interneti Sihtasutus. [5]

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahvusraamatukogu

Tallinnas Tõnismäel aadressil Tõnismägi 2 asuv raamatukoguhoone ehitati aastatel 19851993. Maja arhitekt on Raine Karp ja sisekujundaja Sulev Vahtra.[6] Maja kaheksast korrusest kaks asub maa all. See on siiani Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja näitusepinnad.

Rahvusraamatukogu haldab ka Riigikogu lugemissaali ja arhiivi Toompea lossis ning Vabariigi Presidendi Kantselei raamatukogu Kadrioru administratiivhoones.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahvusraamatukogu alguseks loetakse 21. detsembrit 1918, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas asutada Riigiraamatukogu. Selle kogu moodustas algul umbes 2000 õigusloomeks ja riigi valitsemiseks vajalikku raamatut. Raamatukogu asus Toompea lossi ühes tiivas ja seda said kasutada vaid Riigikogu liikmed.

Riigiraamatukogu arenes koos Eesti Vabariigiga. 1919. aastal hakkas raamatukogu saama sundeksemplari kõigist Eesti trükistest ja 1921. aastal sõlmiti esimesed välisvahetuslepingud välismaa raamatukogudega. 1935. aastal loodi Riigiraamatukogu juurde eesti trükiste arhiivkogu, mis pani aluse Eestit ja Baltimaid käsitleva kirjanduse süstemaatilisele komplekteerimisele.

1930. aastatel oli Riigiraamatukogu kogudes juba umbes 50 000 trükist ning selle lugejaskonna moodustasid lisaks parlamendiliikmetele haridus-, kultuuri- ja teised avaliku elu tegelased.

Eesti okupeerimise järel Nõukogude Liidu poolt nimetati raamatukogu 1940. aastal ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, mis hakkas täitma ka avaliku raamatukogu ülesandeid. Katkesid sidemed välisriikide raamatukogudega, kogudes muutusid valdavaks venekeelsed trükised, millest enamiku moodustas üleliiduline sundeksemplar. Suur osa eesti ja välisraamatuist suleti piiratud kasutusega erihoidu.

1953. aastal anti Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule rahvusliku ärkamisaja suurkuju Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimi. Selleks ajaks oli raamatukogu kogudes juba miljon trükist. Oktoobris 1986 sai nurgakivi kauaoodatud uus hoone Tõnismäel.

1988. aastal nimetati Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Eesti NSV Riiklik Raamatukogu ümber Eesti Rahvusraamatukoguks, mis asus täitma klassikalisi rahvusraamatukogu ülesandeid. 1989. aastal taastati Eesti Rahvusraamatukogu kui parlamendiraamatukogu staatus. Sellega pandi raamatukogule kohustus pakkuda Riigikogu ja valitsuse liikmetele infoteenindust.[7]

1993. aasta septembris avati uus raamatukoguhoone aadressil Tõnismägi 2.

Eesti Rahvusraamatukogu tegutseb tänapäeval 1998. aastal Riigikogus vastu võetud ning 2002. aastal muudetud ja täiendatud Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. Kõrgeimaks juhtorganiks on Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu, mille liikmed määrab ametisse Riigikogu.

2012. aastal renoveeriti osaliselt tehnosüsteemid ja 2019. aastal tegi Tallinna Tehnikaülikool raamatukogu energiaanalüüsi.[8] 2022. aasta algul allkirjatati 59 miljoni eurone renoveerimise ehitusleping, mille kohaselt uuendatakse 2025. aasta kevadeks hoone tehnosüsteemid ja muutub ruumiplaneering.[9] Rekonstrueerimisperioodil tegutseb rahvusraamatukogu Narva maantee 11 hoones.[10]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]