Eesti limused
Eestis on kindlaks tehtud umbes 165 liiki limuseid (Mollusca), nende seas nii teod kui karbid.
Maismaal elab umbes 85 liiki tigusid (neist 14 kojata ehk nälkjad), mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe.
Malakoloogia Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Limuseid uuriv teadusharu on malakoloogia. Eestis oli limuste esmaseid uurijaid Max Braun. Limuste uurimisega on hiljem põhjalikult tegelenud Juhan Vilbaste. Limuste uurijad on ühinenud Eesti Malakoloogia Ühingusse.
Eesti liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Järgnevalt on toodud Eestis elavate limuseliikide (esialgu ebatäielik – siin hetkel 144 liiki) loend.
Teod (Gastropoda)[muuda | muuda lähteteksti]
Kojata teod ehk nälkjad[muuda | muuda lähteteksti]
- Arion circumscriptus hall teetigu
- Arion fasciatus vööt-teetigu
- Arion hortensis võsa-teetigu
- Arion lusitanicus hispaania teetigu (Eestis võõrliik)
- Arion silvaticus mets-teetigu
- Arion subfuscus kollane teetigu
- Deroceras agreste põldnälkjas
- Deroceras laeve soonälkjas
- Deroceras reticulatum kirju nälkjas ehk kirjunälkjas
- Krynickillus melanocephalus (Eestis võõrliik)
- Lehmannia marginata klaasnälkjas
- Limacus flavus kollane keldritigu
- Limax cinereo-niger must seatigu ehk must-seatigu
- Limax maximus suur seatigu ehk suur-seatigu
- Malacolimax tenellus hele seenetigu
Kojaga teod[muuda | muuda lähteteksti]
- Achanthinula aculeata ogatigu ehk oga-rõõnetigu
- Acroloxus lacustris liudtigu
- Ancylus fluviatilis napptigu
- Anisus leucostoma valgesuu-spiraaltigu
- Anisus vortex harilik spiraaltigu
- Anisus vorticulus soo-spiraaltigu
- Aplexa hypnorum loigutigu
- Arianta arbustorum kiritigu
- Bathyomphalus contortus rihmtigu
- Bithynia leachi lombi-keeristigu
- Bithynia tentaculata harilik keeristigu
- Bradybaena fruticum (Fruticola fruticum) põõsatigu
- Cepaea hortensis võsa-vööttigu
- Cepaea nemoralis salu-vööttigu
- Clausilia bidentata kahehambane sulgsuu
- Clausilia cruciata laane-sulgsuu
- Clausilia dubia mägi-sulgsuu
- Cochlicopa lubrica harilik kiirgtigu
- Cochlodina laminata harilik kedertigu
- Cornu aspersum kare viinamäetigu (Eestis võõrliik)
- Discus rotundatus kirju ketastigu
- Discus ruderatus harilik ketastigu
- Euomphalia strigella nabatigu
- Galba truncatula kaldatigu
- Gyraulus albus harilik lametigu ehk valkjas lametigu
- Gyraulus crista ribitigu ehk ribi-lametigu
- Gyraulus laevis väike lametigu
- Helix pomatia harilik viinamäetigu
- Hippeutis complanatus harilik läätstigu ehk läätstigu
- Hydrobia ulvae lamekeermene vesitigu
- Hydrobia ventrosa ümarkeermene vesitigu
- Lymnaea stagnalis mudatigu
- Macrocastra borealis mets-käävtigu
- Macrocastra plicatula harilik käävtigu
- Marstoniopsis scholzi (Amnicola steini) samblatigu
- Myxas glutinosa manteltigu
- Nesovitrea hammonis sarvjas jooniktigu
- Perforatella bidentata kakshammastigu
- Physa fontinalis harilik põistigu ehk põistigu
- Physella heterostropha ebapõistigu
- Planorbarius corneus sarvtigu
- Planorbis carinatus kiil-labatigu
- Planorbis planorbis väike labatigu ehk harilik labatigu
- Potamopyrgus antipodarum rändtigu
- Punctum pygmaeum täpptigu
- Radix auricularia kõrvik-punntigu
- Radix balthica munajas punntigu
- Radix ovata harilik punntigu
- Radix peregra piklik punntigu
- Ruthenica filograna filigraantigu
- Segmentina nitida liistaktigu
- Stagnicola glaber (Omphiscola glabra) sile sootigu
- Stagnicola palustris suur sootigu
- Succinea putris suur merivaiklane
- Theodoxus fluviatilis vesiking
- Trichia hispida karustigu
- Truncatellina sylindrica sale lootigu
- Vallonia costata ribi-valgetigu
- Valvata cristata ketas-sulgtigu
- Valvata piscinalis koonusjas sulgtigu ehk harilik sulgtigu
- Valvata pulchella madal sulgtigu
- Vertigo angustior vasakkeermene pisitigu
- Vertigo geyeri luha-pisitigu
- Vertigo pusilla sale pisitigu
- Viviparus contectus järve ematigu (või järv-ematigu)
- Viviparus viviparus jõe-ematigu (või jõgi-ematigu)
- Vitrina pellucida klaastigu
- Xerolenta obvia nõmmetigu
Karbid (Bivalvia)[muuda | muuda lähteteksti]
suguk. Astartidae (roostekarplased)
- Astarte borealis (suur roostekarp)
suguk. Cardiidae (südakarplased)
- Cerastoderma glaucum (söödav südakarp)
- Cerastoderma lamarcki (Lamarcki südakarp)
suguk. Dreissenidae (rändkarplased)
- Dreissena polymorpha (rändkarp)
suguk. Mactridae
- Rangia cuneata [võõrliik]
suguk. Margaritiferidae (ebapärlikarplased)
- Margaritifera margaritifera (ebapärlikarp)
suguk. Myidae (uurikkarplased)
- Mya arenaria (liiva-uurikkarp)
suguk. Mytilidae (rannakarplased)
- Mytilus edulis (söödav rannakarp)
- Mytilus trossulus (söödav rannakarp)
suguk. Pisidiidae (herneskarplased)
- Cingulipisidium crassum
- Cingulipisidium fedderseni
- Cingulipisidium nitidum
- Cingulipisidium peipsi
- Cingulipisidium pihkva
- Cingulipisidium tanuga
- Cyclocalyx fragilis
- Cyclocalyx obtusalis
- Cyclocalyx scholtzi
- Euglesa acuminata
- Euglesa casertana
- Euglesa fossarina
- Euglesa ponderosa
- Euglesa rivularis
- Europisidium alpinum
- Europisidium stelfoxi
- Henslowiana conica
- Henslowiana dupuyana
- Henslowiana henslowana
- Henslowiana lilljeborgi
- Henslowiana ruut
- Henslowiana suecica
- Henslowiana supina
- Hiberneuglesa hibernica
- Neopisidium moitesserianum
- Neopisidium torquatum
- Pisidium amnicum (hiid-herneskarp ehk harilik herneskarp)
- Pisidium inflatum (ümar herneskarp)
- Pseudeupera humerosa
- Pseudeupera pirogovi
- Pseudeupera subtruncata
- Pseudeupera tenuisculpta
- Pseudeupera turgida
- Pseudeupera volgensis
- Pulchelleuglesa pulchella
- Roseana globularis
- Tetragonocyclas milium
- Tetragonocyclas tetragona
suguk. Sphaeriidae (keraskarplased)
- Amesoda scaldiana
- Amesoda solida
- Amesoda subsolida
- Musculium creplini
- Musculium lacustre
- Musculium ryckholti
- Musculium terverianum
- Nucleocyclas nucleus
- Parasphaerium nitidum
- Sphaerium corneum (harilik keraskarp ehk sile keraskarp)
- Sphaerium lacustre soo-leraskarp
- Sphaerium rivicola
suguk. Tellinidae (lamekarplased)
suguk. Unionidae (jõekarplased)
- Anodonta anatina (harilik järvekarp)
- Anodonta cygnea (suur järvekarp)
- Pseudanodonta complanata (ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp)
- Unio crassus (paks jõekarp)
- Unio pictorum (piklik jõekarp)
- Unio tumidus (kiiljas jõekarp)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Piret Kiristaja, Annelie Ehlvest, Liina Remm 2014. Eesti kojaga maismaatigude määraja. Tartu: MTÜ Loodusajakiri.