Eesti limused

Eestis on kindlaks tehtud umbes 160 liiki limuseid (Mollusca), nende seas nii teod kui karbid.

Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe.

Malakoloogia Eestis

Limuseid uuriv teadusharu on malakoloogia. Eestis oli limuste esmaseid uurijaid Max Braun. Limuste uurimisega on hiljem põhjalikult tegelenud Juhan Vilbaste. Limuste uurijad on ühinenud Eesti Malakoloogia Ühingusse.

Eesti liigid

Järgnevalt on toodud Eestis elavate limuseliikide (esialgu ebatäielik) loend.

Kojata teod ehk nälkjad

• Arion circumscriptus hall teetigu
• Arion fasciatus vööt-teetigu
• Arion hortensis võsa-teetigu
• Arion lusitanicus lusitaania teetigu (Eestis võõrliik)
• Arion silvaticus mets-teetigu
• Arion subfuscus kollane teetigu
• Deroceras agreste
• Deroceras laeve
• Deroceras reticulatum kirjunälkjas
• Limax cinereo-niger must-seatigu
• Limax maximus suur-seatigu
• Limax tenellus hele-seatigu

Kojaga teod

• Achanthinula aculeata oga-rõõnetigu
• Acroloxus lacustris liudtigu
• Ancylus fluviatilis napptigu
• Anisus leucostoma valgesuu-spiraaltigu
• Anisus vortex harilik spiraaltigu
• Anisus vorticulus soo-spiraaltigu
• Aplexa hypnorum loigutigu
• Arianta arbustorum kiritigu
• Bathyomphalus contortus rihmtigu
• Bithynia leachi lombi-keeristigu
• Bithynia tentaculata harilik keeristigu
• Bradybaena fruticum põõsatigu
• Cepaea hortensis võsa-vööttigu
• Cepaea nemoralis salu-vööttigu
• Clausilia bidentata kahehambane sulgsuu
• Cochlicopa lubrica harilik kiirgtigu
• Cochlodina laminata harilik kedertigu
• Discus rotundatus kirju ketastigu
• Discus ruderatus harilik ketastigu
• Euomphalia strigella nabatigu
• Galba truncatula kaldatigu
• Gyraulus albus harilik lametigu
• Gyraulus crista ribitigu ehk ribi-lametigu
• Gyraulus laevis väike lametigu
• Helix pomatia viinamäetigu
• Hippeutis complanatus harilik läätstigu ehk läätstigu
• Hydrobia ulvae lamekeermene vesitigu
• Hydrobia ventrosa ümarkeermene vesitigu
• Lymnaea stagnalis mudatigu
• Marstoniopsis scholzi samblatigu
• Myxas glutinosa manteltigu
• Nesovitrea hammonis sarvjas jooniktigu
• Perforatella bidentata kakshammastigu
• Physa fontinalis harilik põistigu
• Planorbarius corneus sarvtigu
• Planorbis carinatus kiil-labatigu
• Planorbis planorbis väike labatigu ehk harilik labatigu
• Potamopyrgus antipodarum rändtigu
• Punctum pygmaeum täpptigu
• Radix auricularia kõrvik-punntigu
• Radix balthica munajas punntigu
• Radix ovata harilik punntigu
• Radix peregra piklik punntigu
• Ruthenica filograna filigraantigu
• Segmentina nitida liistaktigu
• Stagnicola glaber sile sootigu
• Stagnicola palustris suur sootigu
• Succinea putris suur merivaiklane
• Theodoxus fluviatilis vesiking
• Trichia hispida karustigu
• Truncatellina sylindrica sale lootigu
• Vallonia costata ribi-valgetigu
• Valvata cristata ketas-sulgtigu
• Valvata piscinalis koonusjas sulgtigu ehk harilik sulgtigu
• Valvata pulchella madal sulgtigu
• Vertigo pusilla sale pisitigu
• Viviparus contectus järve ematigu
• Viviparus viviparus jõe-ematigu
• Vitrina pellucida klaastigu

Karbid (Bivalvia)

suguk. Astartidae (roostekarplased)

• Astarte borealis (suur roostekarp)

suguk. Cardiidae (südakarplased)

• Cerastoderma glaucum (söödav südakarp)
• Cerastoderma lamarcki (Lamarcki südakarp)

suguk. Dreissenidae (rändkarplased)

• Dreissena polymorpha (rändkarp)

suguk. Margaritiferidae (ebapärlikarplased)

• Margaritifera margaritifera (ebapärlikarp)

suguk. Myidae (uurikkarplased)

• Mya arenaria (liiva-uurikkarp)

suguk. Mytilidae (rannakarplased)

• Mytilus edulis (söödav rannakarp)
• Mytilus trossulus (söödav rannakarp)

suguk. Pisidiidae (herneskarplased)

• Cingulipisidium crassum
• Cingulipisidium fedderseni
• Cingulipisidium nitidum
• Cingulipisidium peipsi
• Cingulipisidium pihkva
• Cingulipisidium tanuga
• Cyclocalyx fragilis
• Cyclocalyx obtusalis
• Cyclocalyx scholtzi
• Euglesa acuminata
• Euglesa casertana
• Euglesa fossarina
• Euglesa ponderosa
• Euglesa rivularis
• Europisidium alpinum
• Europisidium stelfoxi
• Henslowiana conica
• Henslowiana dupuyana
• Henslowiana henslowana
• Henslowiana lilljeborgi
• Henslowiana ruut
• Henslowiana suecica
• Henslowiana supina
• Hiberneuglesa hibernica
• Neopisidium moitesserianum
• Neopisidium torquatum
• Pisidium amnicum (hiid-herneskarp ehk harilik herneskarp)
• Pisidium inflatum (ümar herneskarp)
• Pseudeupera humerosa
• Pseudeupera pirogovi
• Pseudeupera subtruncata
• Pseudeupera tenuisculpta
• Pseudeupera turgida
• Pseudeupera volgensis
• Pulchelleuglesa pulchella
• Roseana globularis
• Tetragonocyclas milium
• Tetragonocyclas tetragona

suguk. Sphaeriidae (keraskarplased)

• Amesoda scaldiana
• Amesoda solida
• Amesoda subsolida
• Musculium creplini
• Musculium lacustre
• Musculium ryckholti
• Musculium terverianum
• Nucleocyclas nucleus
• Parasphaerium nitidum
• Sphaerium corneum (harilik keraskarp ehk sile keraskarp)
• Sphaerium lacustre
• Sphaerium rivicola

suguk. Tellinidae (lamekarplased)

• Macoma balthica (balti lamekarp)

suguk. Unionidae (jõekarplased)

• Anodonta anatina (harilik järvekarp)
• Anodonta cygnea (suur järvekarp)
• Pseudanodonta complanata (eba-järvekarp ehk õhuke järvekarp)
• Unio crassus (paks jõekarp)
• Unio pictorum (piklik jõekarp)
• Unio tumidus (kiiljas jõekarp)