Eesti jõed

Narva jõgi

Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel:

• Narva-Peipsi vesikond (15 620 km²)
• Soome lahe vesikond (9942 km²)
• Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km²)
• Saarte vesikond (4140 km²)

Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi, Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Kasari jõgi, Keila jõgi, Piusa jõgi, Pirita jõgi ja Navesti jõgi.

Üle 1000 km² valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi.

Eesti jõgede liigitus

Troofsuse ja orgaaniliste ühendite sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed Arvi Järvekülje järgi 8 hüdrobioloogilisse tüüpi:

1. oligohumoossed-oligotroofsed jõed,
2. polühumoossed-oligotroofsed,
3. oligohumoossed-mesotroofsed,
4. polühumoossed-mesotroofsed,
5. oligohumoossed-eutroofsed,
6. polühumoossed-eutroofsed,
7. oligohumoossed-hüpertroofsed,
8. polühumoossed-hüpertroofsed.

Vaata ka

• Eesti jõgede loend
• Eesti jugade loend

Välislingid

• Lühiülevaade Eesti jõgedest Keskkonnaministeeriumi kodulehel