Eesti inimarengu aruanne

Allikas: Vikipeedia

Eesti inimarengu aruanne (EIA) on ainulaadne ülevaade, mis koondab Eesti teadlaste koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaal-majanduslikust meediakajastusarengust. EIA on teadmuspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsusetegijad nii poliitikas kui ka majanduses ja muudes valdkondades.

EIA metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil – inimarengu aruannetel (Human Development Reports), mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP). Võttes arvesse paljusid näitajaid, reastatakse igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi alusel, mis aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti riigiti. Viimastel aastatel on Eesti üleilmses inimarengu pingereas paiknenud kolmanda kümnendi alguses.

Eesti Koostöö Kogu on EIA väljaandja alates 2006. aastast. Inimarengu aruanded valmivad järgmiselt: Koostöö Kogu nõukogu püstitab iga kahe aasta järel ilmuvale EIA-le peateema, mille sisustamiseks otsib Koostöö Kogu juht kutsutud konkursiga peatoimetaja. Peatoimetaja peab olema doktorikraadiga teadlane (eelistatavalt professor) Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ning artiklite autorid peavad tulema vähemalt kolmest Eesti ülikoolist. Peatoimetaja ja tema pakutud toimetajate meeskonna valib kavandite alusel välja Koostöö Kogu nõukogu. Aruanne sünnib tihedas koostöös sisu eest vastutava peatoimetajaga ja väljaandmise eest vastutava Koostöö Kogu tegevkontoriga, kusjuures peatoimetaja annab Koostöö Kogu nõukogule regulaarselt ülevaateid aruande koostamisest. EIA väljaandmist rahastab Koostöö Kogu oma eelarvest.

Aastatel 1995–2003 andis Eesti inimarengu aruannet välja Tallinna Ülikool. Enamik neist aruannetest on elektrooniliselt kättesaadavad: 1995, 1996,1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002.

EIA 2018/2019[muuda | muuda lähteteksti]

2019. aastal ilmus Eesti inimarengu aruanne, mille katuseteemaks seadis Eesti Koostöö Kogu avaliku ruumi ja demokraatia seosed. Eesti demokraatia kitsaskohad ja arenguvarud avalduvad väga selgelt avalikus ruumis – meie igapäevases elukeskkonnas ja selles aruteluruumis, mis kujundavad füüsilist ruumi. Professor Tiit Tammaru peatoimetatud viimane inimarengu aruanne "Eesti rändeajastul" (https://inimareng.ee/) järeldas: hargmaisuse ja väheneva-vananeva rahvastiku kontekstis on elukoha- ja ruumipoliitikal oluline roll nii lõimumisele kui ka ühiskonna avatusele. Atraktiivne elukeskkond on muutumas aina olulisemaks teguriks üleilmses konkurentsis töökätele ja talentidele.

2019. aastal ilmunud inimarengu aruanne mõtestas avaliku ruumi loomist ja kasutamist ühiskondliku sidususe ja säästva arengu vaatenurgast. Aruanne käsitles digiajastu ruumiloomet, otsustusprotsesse ja kohalikku demokraatiat, tuginedes tehtud uurimustele ja olemasolevatele andmetele.

Aruanne on ühtlasi oluliseks sisendiks Koostöö Kogu avaliku ruumi koosloome-programmile. Aruande peatoimetaja oli Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor ja kultuurigeograafia vanemteadur, prorektor Helen Sooväli-Sepping.

Loe täpsemalt aruande koostamise kavast siit.

EIA 2016/2017 "Eesti rändeajastul"[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti inimarengu aruanne 2016-2017 "Eesti rändeajastul" esikaas

Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru peatoimetatud ja 40 teadlase koostatud Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 "Eesti rändeajastul" keskendub rändeajastu mõjudele Eesti rahvastikukasvule, hargmaisusele, ühiskonna sidususele, keelele ja kultuurile.

Inimarengu aruande põhisõnum on: ilma sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima. Seetõttu on Eestil vaja otsustada, kas tahame rännet meile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele. Aruande autorite hinnangul vajab Eesti proaktiivset poliitikat, kuidas lahendada rahva arvu vähenemine, rändeküsimus ja lõimumisprobleem.

Aruande autorite sõnul on Eesti koos ülejäänud maailmaga astumas uude rändeajastusse, mida iseloomustab inimeste rände suurenemine ja rände olemuse muutumine.

Kolme ülikooli teadlaste koostöös valminud inimarengu aruande "Eesti rändeajastul" toimetajate kollektiivi kuuluvad lisaks Tiit Tammarule (peatoimetaja) Raul Eamets (kaaspeatoimetaja), Kristina Kallas (kaaspeatoimetaja), Allan Puur (peatükk "Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas"), Rein Ahas (peatükk "Väljapoole avatud Eesti: hargmaistumine"), Anu Realo (peatükk "Sisseränne ja lõimumine"), Anna Verschik (peatükk "Ränne, identiteedi- ja keelemuutused") ja Marek Tamm (peatükk "Eesti kultuurimuutused avatud maailmas").

Aruannet saab lugeda eesti ja inglise keeles koos venekeelse kokkuvõttega veebikeskkonnas inimareng.ee, kuhu ilmuvad ka järgmised inimarengu aruanded.

Loe koostamisprotsessist rohkem siit.

Loe aruannet täismahus siit.

EIA 2014/2015 "Lõksudest välja?"[muuda | muuda lähteteksti]

EIA 2014/2015 esikaas

Eesti inimarengu aruanne 2014/2015 "Lõksudest välja?", mis seekord keskendub 10 aasta eest Riigikogus vastu võetud pikaajalise arengustrateegia "Säästev Eesti 21" rollile ja mõjule Eesti lähimineviku otsustes ja arengus. Aruanne otsib muu hulgas vastuseid küsimustele, kas kümnendi eest teadlaste poolt Eestile seatud sihid on õiged ja saavutatavad ka praegu, kas strateegia Säästev Eesti 21 on täitnud oma eesmärgi, ning kas ja kuidas tuleks seda strateegiat kümnendi võrra targematena rakendada.

EIA 2014/2015 "Lõksudest välja?" peatoimetaja oli Tallinna Ülikooli professor Raivo Vetik. Aruanne on jagatud viide peatükki: heaolu kasv, selle mõju ja perspektiivid (toimetaja Erik Terk), sotsiaalne sidusus (Ellu Saar), keskkond ja inimene (Mihkel Kangur), Eesti kultuuriruumi areng (Marju Lauristin), jätkusuutliku poliitika kujundamine (Georg Sootla).

Loe aruannet täismahus siit.

EIA 2012/2013 "Eesti maailmas"[muuda | muuda lähteteksti]

EIA 2012/2013 esikaas

Eesti inimarengu aruanne 2012/2013 "Eesti maailmas" analüüsib Eesti asukohta maailma ja Euroopa autoriteetsetes uuringutes ning heidab pilgu rahvusvaheliste võrdluste metoodikale ja köögipoolele.

EIA 2012-2013 "Eesti maailmas" on jagatud viide peatükki: inimareng (toimetaja Mati Heidmets), inimene ja ühiskond (Marju Lauristin), heaolu ja elukvaliteet (Anu Toots), majandus (Jüri Sepp), globaliseerumine ja poliitikamustrid (Erik Terk).

Loe aruannet täismahus siit.

EIA 2010/2011 "Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet"[muuda | muuda lähteteksti]

EIA 2010/2011 esikaas

See inimarengu aruanne on eriline, keskendudes Eesti kahekümne taasiseseisvumisaasta saavutustele ning võrdluspildile meie naabritega Lätis ja Leedus, Läänemere ümbruses ning Euroopa Liidus.

Loe aruannet täismahus siit.

EIA 2009[muuda | muuda lähteteksti]

EIA 2009 esikaas

Eesti inimarengu aruanne 2009 (peatoimetaja Marju Lauristin, peatükkide toimetajad I Ain Aaviksoo, II Kaja Peterson, III Rivo Noorkõiv, IV Rein Vöörmann, V Veronika Kalmus, VII Erik Terk). Väljaannet illustreerisid konkursi "Eestis on hea!" võidutööd.

Loe aruannet täismahus siit

EIA 2008[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti inimarengu aruanne 2008 (peatoimetaja Marju Lauristin, peatükkide toimetajad: I Ene-Margit Tiit; II: Ain Aaviksoo; III: Dagmar Kutsar; IV: Triin Vihalemm, V: Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Pruulmann-Vengerfeldt; VI: Erik Terk; VII: Marju Lauristin, Erik Terk). Väljaannet illustreerisid loovtööde konkursi "Minu Eesti" võidutööd.

Loe aruannet täismahus siit.

EIA 2007[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti inimarengu aruanne 2007 (peatoimetaja Mati Heidmets, peatükkide toimetajad Raivo Vetik, Mati Heidmets, Marju Lauristin, Erik Terk). Väljaannet illustreerisid laste joonistusvõistluse "Minu Eesti" võidutööd. 18. septembril 2008 toimus Riigikogus EIA 2007 kui olulise tähtsusega riikliku küsimusega arutelu.

Loe aruannet täismahus siit.

EIA 2006[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti inimarengu aruanne 2006 (peatoimetaja Mati Heidmets, peatükkide toimetajad Raivo Vetik, Juhan Kivirähk, Erik Terk, Mati Heidmets). Väljaannet illustreerisid fotokonkursi "Minu Eesti 2006" võidufotod.

Loe aruannet täismahus siit.