Eesti diplomaatilised esindused
| See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Eesti diplomaatilised esindused on Eesti Vabariigi diplomaatilised esindused välisriikides.
Sisukord |
[redigeeri] Eesti välisesindused 1918-1940
Enne Teist maailmasõja olid Eesti saatkonnad Londonis, Roomas, Kaunases (endine Leedu pealinn), Riias, Moskvas, Varssavis, Pariisis, Stockholmis, Berliinis ja Helsingis.
Eesti konsulid olid Argentiinas, Belgias, Brasiilias, Palestiinas (praegune Iisrael), Lõuna-Aafrika Liidus (praegune Lõuna-Aafrika Vabariik), Egiptuses, Ecuadoris, Hispaanias, Islandil, Jaapanis, Kuubal, Mehhikos, Rumeenias, Šveitsis, Tšehhoslovakkias ja Türgis.
Eesti asekonsulid olid Iirimaal, Austraalias, Bulgaarias ja Danzigi vabalinnas.
Eesti peakonsulid olid Hollandis, Kreekas, Norras, Portugalis, Taanis, Ungaris ja Ameerika Ühendriikides.
Eesti uus saatkonnahoone Helsingis valmis 1933. aastal.
1940. aastal lõpetas enamus Eesti välisesindusi tegevuse ja nende varad anti üle Nõukogude Liidule.
[redigeeri] Eesti välisesindused 1940–1991
Osa diplomaatilisi ja konsulaaresindusi jätkas tegevust ka pärast 1940. aastat (tähtsaimad neist olid saatkond Londonis ja peakonsulaat New Yorgis), kuid tavaliselt suleti need asukohariigi poolt pärast viimase 1940. aastal diplomaatilist staatust omanud ametiisiku surma. Mõned riigid (Hispaania ja Prantsusmaa) võtsid Eesti Vabariigi esindajatena vastu diplomaate isikliku õiguse alusel. Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis ega Vabariigi Valitsus eksiilis ei olnud ametlikes suhetes välisriikidega.
[redigeeri] Eesti esindused pärast 1990. aastat
Pärast 1992. aastat, mil oli kindlustatud Eesti rahvusvaheline tunnustamine, avati esindused New Yorgis, Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis, Bonnis, Pariisis ja Moskvas. Pärast taasiseseisvumist taastati oma õigused Riia, Moskva, Berliini ja Helsingi saatkonnahoonetele.
Eesti suursaatkond Vilniuses kolis uude hoonesse 1998. aastal.
[redigeeri] Välisesindused
- Ameerika Ühendriigid
- Washington (Suursaatkond)
- New York (Alaline esindus, peakonsulaat)
- Austria
- Viin (Suursaatkond, alaline esindus)
- Belgia
- Brüssel (Suursaatkond)
- Bulgaaria
- Sofia (Suursaatkond)
- Egiptus
- Gruusia
- Thbilisi (Suursaatkond)
- Hiina
- Peking (Suursaatkond)
- Hispaania
- Madriid (Suursaatkond)
- Gran Canaria, Kanaari saared (Aukonsulaat)[2]
- Holland
- Haag (Suursaatkond)
- Iirimaa
- Dublin (Suursaatkond)
- Iisrael
- Tel Aviv (Suursaatkond)
- Itaalia
- Rooma (Suursaatkond)
- Jaapan
- Tokyo (Suursaatkond)
- Kanada
- Ottawa (Suursaatkond)
- Kreeka
- Ateena (Suursaatkond)
- Leedu
- Vilnius (Suursaatkond)
- Läti
- Riia (Suursaatkond)
- Norra
- Oslo (Suursaatkond)
- Poola
- Varssavi (Suursaatkond)
- Portugal
- Lissabon (Suursaatkond)
- Prantsusmaa
- Pariis (Suursaatkond)
- Rootsi
- Stockholm (Suursaatkond)
- Saksamaa
- Soome
- Helsingi (Suursaatkond)
- Suurbritannia
- London (Suursaatkond)
- Taani
- Kopenhaagen (Suursaatkond)
- Tšehhi
- Praha (Suursaatkond)
- Türgi
- Ankara (Suursaatkond)
- Ukraina
- Kiiev (Suursaatkond)
- Ungari
- Budapest (Suursaatkond)
- Valgevene
- Minsk (Suursaatkond)
- Venemaa Föderatsioon
- Moskva Suursaatkond Moskvas
- Pihkva Peakonsulaadi Pihkva kantselei (Aukonsul)
- Peterburi, Peakonsulaat Peterburis (Aukonsul)
[redigeeri] Viited
- ↑ Eesti avas Egiptuses saatkonna, Delfi, 9. märts 2010
- ↑ Eesti avas aukonsulaadi Gran Canarial, Eesti Päevaleht, 28. veebruar 2011
- ↑ Eesti Suursaatkond Berlinis, koduleht
- ↑ Mälestuskillud. Artiklite kogumik Eesti ja Saksamaa vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 85. ja taassõlmimise 15. aastapäevaks