Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva"

Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva" (Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narva")
Relva-SSi logo
Tegev	veebruar 1943 – märts 1944
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Relva-SS 5. SS-Soomusdiviis "Wiking"
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Lahingud	Izjumi lahing
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	Sturmbannführer Georg Eberhardt

Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva" (saksa Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon Narva), tuntud ka kui pataljon "Narva" oli 1942. aastal eesti vabatahtlikest moodustatud Relva-SS rindeväeosa.

Formeerimine

SS-Junkerschule Bad Tölzis

Pataljon formeeriti kui Eesti SS-leegioni (Estnische SS-Legion) 1. pataljon. Pataljoni isikkoosseis läbis väljaõppe Poola kindralkubermangus asunud Debnica linna lähedal asunud endises Poola armee ratsaväe väljaõppelaagris Heidelaager (de). Esialgne väljaõppeülem oli leitnant Paul Maitla, hiljem saabusid väljaõpet juhendama ohvitserid ja allohvitserid diviisist "Deutschland". Pataljoniga liideti ka osa algselt Politseipataljon Ostlandis Kiievis teeninud baltisakslastest ja 1941. aastal Eestist nõukogude okupatsiooni eest põgenenud eestlasi.

Franz Augsberger (vasakul) ja Fritz Klingenberg.

Laskurkompaniid läbisid väljaõppe Heidelaagris , erirelvastuseväljaõpe toimus aga mujal: tankitõrjekahurimehed Hilversumis Hollandis, radistid Poznanis, allohvitserid aga Baierimaal Bad Tölzi SS-i allohvitseridekoolis (SS-Junkerschule Bad Tölz).

Eesti Leegioni ja I Rügemendi ülema Franz Augsbergeri käskkirjaga kohustati 1. pataljoni olema lahinguvalmis 1943. aasta veebruariks. 13. veebruaril 1943. aastal toimus 1. pataljonis sõdurivande andmine.

23. märtsil 1943. aastal arvati 1. pataljon Eesti Leegioni koosseisust välja ja sellest moodustati Eesti Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-pataljon "Narva" (Estnisches SS-Freiwilligen Panzergrenadier Bataillon "Narva") ja suunati Lõunarindele. Pataljoni esimene ülem oli Sturmbannführer Georg Eberhardt. Pataljoni koosseisus oli sellel hetkel 973 meest, nendest 776 eestlast ja 197 sakslast.

Veebruari lõpus 1943 läks Soome Vabatahtlike SS-Pataljon (Finnisches Freiwilligen-Bataillon der SS), mis teenis 5. Soomusgrenaderide SS-diviisi "Wiking" (SS-Panzergrenader diviis "Wiking") koosseisus, Ukrainast seoses lepingu lõppemisega kodumaale tagasi ning Eesti Leegionist eraldatud 1. pataljon suunati 4. aprillil 1943 Ukrainasse soomlasi asendama. Pataljon "Narva" määrati 5. Soomusgrenaderide SS-diviisi "Wiking" koosseisu iseseisva soomustatud pataljonina.

Juhtkond ja koosseis

"Narva" pataljoni ülemad

• 'SS-'Sturmbannführer Georg Eberhardt, 13. veebruar 1943 – † langes 21. juulil 1943, Izjumi lähedal;
  • pataljoniülem adjutant Kurt Schmidt
• SS-Obersturmführer Kurt Schmidt, pataljoniülema kohusetäitja;
• 'SS-'Hauptsturmführer Karl Silberleitner;
• SS-Hauptsturmführer Bernhard Grafhorst, langes Irdõni metsalahingus 12. jaanuaril 1944
• Sturmbannführer Herbert Oeck;
• SS-Hauptsturmführer Karl Silberleitner;
• SS-Hauptsturmführer Hans Wallner, sai Sinimägedes haavata;
• Relva-SS Obersturmführer Oskar Ruut, pataljoniülema kohusetäitja – langes 3. augustil 1944 Sinimägedes;
• Relva-SS Hauptsturmführer Hando Ruus, vangistati 23. septembril 1944 punavägede poolt Ambla lähedal.

Pataljoni koosseis

Herbert Gille

• Staabikompanii, ülem Relva-SS Untersturmführer Bernhard Langhorst. Staabikompaniisse kuulusid ka side (telefon, raadio ja kaskjalad-virgatsid) rühm, luure- ja pioneerirühm ning haavatute sidumispunkt, samuti vooriüksus.
• I kompanii

kompaniiülem, Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Jaan Raudsoo;

Rühmaülemad: Relva-SS Untersturmführer Herbert Nugis, Relva-SS Untersturmführer Wilhelm Gelzleichter

• II kompanii ülem,

kompaniiülem, Relva-SS Obersturmführer Herbert Burgdorf

kompaniiülem, Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) Hugo Siim

Rühmaülemad: Relva-SS Untersturmführer Hans Götze, Relva-SS Untersturmführer Hando Ruus, vanemveebel Walter Grubbe

• III kompanii

kompaniiülem, Relva-SS Obersturmführer Fritz von Böckmann, oberleutenant Leicht

Rühmaülemad: Relva-SS Untersturmführer Herbert Fiala, vanemveltveebel Walter Bliedtuer

• IV (raskerelvade)kompanii

kompaniiülem, Obersturmführer Karl Silberleitner

tankitõrjekahurite (76,2 mm ja 50,0 mm) Pak rühm, rühmaülem leitnant Ralf Fiskar

raskete granaadiheitjate SGw rühm, rühmaülem leitnant Alfred Ensman

jalaväesaatekahurite IG rühm (saksa k IG Zug), rühmaülem leitnant Eduard Kirschbaum.

Pataljoni kuulus 4 kompaniid, kompaniisse kuulus 3 rühma ja rühma 3 jagu. Igas laskurjaos oli 2 kergekuulipildujat (MG34). Raskerelvadekompaniis oli 3 raskekuulipildujajagu ja 1 granaadiheitjajagu. IV (raskerelvade)kompanii relvastuses oli 3 rasket nõukogude trofee tankitõrjekahurit (76,2 mm), 3 kerget tankitõrjekahurit (50,0 mm); 8 rasket 80,2 mm granaadiheitjat, 6 kerget jalaväe saatekahurit ja 2 neljatorulist õhutõrjekahurit (Vierlingflak).

Pataljon saabus 7. aprilil 1943. aastal Ukrainasse Lozovaja ja Bliznjuki raudteejaamadesse ning dislotseerus samas lähedas asuvates külades ning osales aktiivses lahinguväljaõppes.

Viimase lahinguõppuse tulemusi hinnates märkis SS-diviisi "Wiking" diviisikomandör Herbert Gille

„Minu käsutuses on olnud Euroopa parimad sõdurid, kuid selliseid röövleid nagu eestlased pole ma veel näinud.“

–

Lahingud Ukrainas

Juuli keskpaigani 1943 toimus täiendav väljaõpe rinde tagalas. 18. juulil viidi pataljon rindele oma lõiku Izjumi lähistel ning osales Kurski lahingus.

Izjumi lahing

 Pikemalt artiklis Izjumi lahing

19. juulil 1943 kell 9.30 algas kolmepäevane Izjumi lahing, mis oli ühtlasi ka pataljonile tuleristseteks. Sakslased olid arvestanud, et pataljon ei pea rünnakule peasuunal Punaarmee jõudude ülekaalule (umbes 20 000 meest ja üle 115 tanki) vastu ja taganeb. Kui seda ei juhtunud, tundus see sakslastele uskumatuna ja eestlaste rindelõiku saadeti kontrollima väegrupp Süd kontrollkomisjon, mille akti kohaselt jäi lahinguväljale maha üle 9 000 ründaja laiba ja 113 tanki rusud. Pataljon "Narva" kaotused olid 69 langenud eestlast ja 6 sakslast. Haavatuid oli 326, enamusel nendest kergemad haavad. Izjumi lahingu teisel päeval langes 2. kompanii lõigus toimunud läbimurde likvideerimisel käsitsivõitluses 1. kompanii ülem Hauptsturmführer (kapten) Jaan Raudsoo. Kolmandal päeval langes pataljoni ülem Sturmbannführer (major) Georg Eberhardt, kelle jalgade ees lõhkes tankitõrjemürsk ja haavas pataljoniülemat surmavalt. Pataljoni juhtimise võttis üle adjutant Schmidt. 21. juulil kell 2.00 vahetati pataljon välja puhanud Wehrmachti üksusega.

Pataljon "Narva" võitlejaid autasustati Izjumi lahingu eest 35 EK II klassi ja 4 EK I klassi Raudristiga. Autasud andis kätte 5. SS-tankidiviisi "Wiking" ülem Obergruppenführer (kindral) Herbert Otto Gille.

Hadnitsa lahingud

 Pikemalt artiklis Hadnitsa lahing

Järgmine pataljoni kaheksapäevane lahing toimus Hadnitsa ümbruses Harkovi lähistel. Ka siin õnnestus pataljonil Punaarmee pealöögi suunal vastu panna ja oma positsioonidele jääda. Hadnitsa küla tagasivallutamisel sai surmavalt haavata tankitõrjerühma ülem obersturmführer Ralf Fisker. Nende lahingute eest anti "Narva" pataljoni meestele 45 I ja II klassi Raudristi. Teise eestlasena (esimene kapten Kurg) sai I klassi Raudristi untersturmführer (nooremleitnant) Hando Ruus.

Peale Hadnitsa lahinguid oli pataljonis alles 157 meest. Pataljon sai küll korduvalt täiendust, kuid arvestades raskeid lahinguid ei jätkunud komplekteerituist kauaks. Detsembris jõuab kohale 500 meheline täiendus, kuid see oli peaaegu väljaõpetamata. Nendest moodustati pataljon "Narva" 4 kompanii ja asuti seda rinde tagalas välja õpetama. Väljaõpet juhatas obersturmführer Leicht. I. rühma ülem oli Oskar Ruut II. rühma juhtis Evald Müür.

Relva-SS Obersturmführer Oskar Ruut.

Irdõni metsalahing

 Pikemalt artiklis Irdõni metsalahing

Irdõni metsalahingud kestsid neli päeva 8.–12. jaanuar 1944. Pataljon "Narva" pidi katma 9. armee taganemist uutele positsioonidele. Peale seda lahingut oli pataljonis ainult üks terve ohvitser (Hando Ruus), ülejäänud olid kas haavatud või langenud. Surma said pataljoniülem Grafhorst, 2. kompanii ülem Hugo Siim jt.

Tšerkassõ kott

 Pikemalt artiklis Tšerkassõ kott

Tšerkassõ kott ehk Orša-Tšerkassõ kott moodustus jaanuaris kui Punaarmee rinde kahes kohas läbi murdis ja haaras kotti kümme Saksa diviisi nende hulgas ka Diviisi "Wiking". Siin võeti rivvi ka pataljon "Narvale" saabunud 500 meheline, kohapeal kerge väljaõppe saanud täiendus.

Sissepiiratud väeosade hävitamiseks alustas Punaarmee suure kotti tükeldamist ajal, mil pataljon "Narva" kaitses taganemata strateegiliselt tähtsat Olšanat kuni venelane selle ära lõikas. Selle tagajärjel pidid eestlased kõigepealt suurde kotti välja murdma, mis neil ka õnnestus.

17. veebruaril 1944 saatis "Wikingi" komandör kindral Gille "Narva" pataljoni läbimurdeks koos tankide ja rünnakkahuritega teed tegema. Rünnakule mindi mees mehe kõrval. Seljatagust kaitsesid teised väeosad, haavatute voor oli kahe rünnakrühma vahel. Eest ja tagant ründasid kotist väljamurvaid väeosi vene tankid ja jalavägi. Vene tankid murdsid läbi ka haavatute kolonni juurde ja sõitsid pikki voori, lömastades haavatuid hobuseid ja voorimehi. Pataljon "Narva" murdis kotist välja Gniloi Doni rajoonis.

Peale väjajõudmist kogunes Diviis "Wiking" Poolas Ljublini ümbruses, kus pataljon "Narva" eraldati Diviisist "Wiking" ja saadeti Eestisse.

Tagasi Eestis

20. Füsiljerpataljon Waffen-SS Füsilier Bataillon 20
Relva-SSi logo
Tegev	märts 1944 – 1945
Riik	Suursaksa Riik
Kuuluvus	Relva-SS 20. eesti vabatahtlike SS-diviis
Liik	jalavägi
Suurus	pataljon
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	Hauptsturmführer Hans Wallner Obersturmführer Oskar Ruut Hauptsturmführer Hando Ruus

20. märtsil 1944 saabus pataljon "Narva" Tallinna (172 Tserkassõ kotist väljamurdnud meest, nendest 35 viimasest, 500-mehelisest täiendusest), kus toimus väeosa pidulik vastuvõtt ja paraad Vabaduse väljakul.

Pataljon allutati 20. Eesti SS-diviisile ja saadeti Tallinna ümbrusesse formeerimisele ja väljaõppele. Pataljon "Narva" tuumikust moodustati 20. Üksik SS-jalaväepataljon (20. SS-füsiljeerpataljon) ning formeerimise käigus sai pataljon juurde 600 meest, 300 Kehrast ja 300 Alaverest. 4. juunil 1944 suunati 20. jalaväepataljon "Narva" rindele.

Pataljoni koosseis

• Pataljoniülem SS-Haupsturmführer Hans Wallner.
  • Pataljoniülema adjutant Hando Ruus
• I kompanii, kompaniiülem Dmitri Amon, Relva SS Untersturmführer Heino Reigo
• II kompanii, kompaniiülem Ernst Kabrits († 27. juuli 1944), Relva SS Untersturmführer Robert Helde
• III kompanii, kompaniiülem Valdur Visnapuu († 27. juuli 1944)
• IV (raskerelvade)kompanii, kompaniiülem Oskar Ruut († 3. august 1944), Relva SS Untersturmführer Evald Müür

Auvere lahingud

Pataljon võitles kõrvuti Harald Riipalu juhtud 47. rügemendi ja 11. diviisiga Auvere platsdarmil.

 Pikemalt artiklis Auvere lahing

1944. aasta 25. juulil langes nende väeosade osaks ränkraske katsumus tõrjuda tagasi järjekordne Punaarmee läbimurdekatse. Muljetavaldava tulejõuga oli juba suurtükitule ettevalmistus. Selle kitasa rindelõigu suunast tulistati välja umbes 80 000 mürsku. Järjekordse karmi lahingu bilanss oli järgmine: Punarmee läbimurdekatse ebaõnnestus ränkade kaotustega, 8000 langenut, 29 purustatud tanki ja 8 lennukit. 20. jalaväepataljonis oli rivis 3. kompanii peale kokku 30 meest.

Sinimägede lahingud

 Pikemalt artiklis Sinimägede lahing

Sinimägede lahingute ajal sai Hando Ruusist, pärast pataljoniülema kohusetäitja Oskar Ruudi langemist 3. augustil 1944 ja pataljoni üle võtnud hauptsturmführer H. Wallneri haavatasaamist mõned päevad hiljem, 20. Üksiku SS-jalaväepataljoni (20. SS-füsiljeerpataljon) komandör.

Pataljoni taandumine Tannenbergi liinilt

Pataljoni osad võtsid osa Porkuni lahingust ning osa neist murdis seal Punaarmee piiramisrõngast välja.

22. septembril 1944 piirati Ruusi rühm Ambla lähedal öösel metsas ümber. Pärast korduvate läbirääkimiste pidamist ja läbirääkijate poolt vastavate lubaduste saamist (meelitati Ruusi grupp koolivenna vanemleitnant Kase poolt alla andma) ütles Ruus meestele, et olete vandes vabad ja relvad pandi maha. Vangide kolonn koos Ruusiga, umbes 80 meest, alustas liikumist Tallinna suunas.

22. septembrit 1944 võib lugeda kuulsa pataljoni "Narva", hiljem 20. üksiku SS-jalaväepataljoni lõpuks.

Kirjandus

• "Minu au on truudus. Pataljon Narva ajalugu". Kirjastus Greif, 1995. Väljaandja klubi "Wiking-Narwa" ajalookomisjon.

Vaata ka

• Narva lahingud
• Auvere lahingud
• Tannenbergi liin
• Sinimägede lahing
• Avinurme lahing
• Porkuni lahing
• Eesti SS pataljon (laul)
• Teises maailmasõjas osalenud eesti väeosade loend‎