Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv

Allikas: Vikipeedia

Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivi (ESTA) põhitegevuseks on sotsiaalteadusliku info kogumine, talletamine ja kasutajatele edastamine.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aasta sügisel kogunes rühm Tartu Ülikooli sotsiolooge, psühholooge, politolooge ja inimgeograafe, moodustades sotsiaalteaduste andmepanga algatusrühma ning hakkas välja töötama vastavat arendusprojekti. Tartu Ülikooli finantsilisel toetusel alustati Eesti Raadio Arvutuskeskuses säilinud sotsiaalteaduslike uuringuandmestike konverteerimisega magnetlintidelt diskettidele. 1994. aasta suvel pöörduti andmepanga loomise projektiga Avatud Eesti Fondi poole, kus vastati taotlusele positiivselt, ning aastateks 1994–1996 eraldati tegevustoetuse grant. Toetusgrandi abil õnnestus kaitsta hävimise eest üle 200 aastatel 1975–1994 läbi viidud uuringu andmestiku, mis olid säilinud Eesti Raadio arvutuskeskuses ja Tartu Ülikooli arvutuskeskuses, teisendada need arvutiloetavaks ja korrastada. 1995. aasta suvest alates tegutseb ESTA interdistsiplinaarse keskusena Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna ruumides. 29. märtsi 1996 võib pidada ESTA ametlikuks sünnipäevaks. 1997. aastast alates kuulub ESTA täisliikmena Euroopa Sotsiaalteaduslike Andmearhiivide Nõukokku (CESSDA). 2008. aastal reorganiseeriti arhiiv Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna (alates 2010. aastast Haridus- ja Sotsiaalteaduskonna) juures asuvaks konsortsiumiks.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

ESTA eesmärgiks on tagada Eestis ja Eesti ühiskonna kohta kogutud sotsiaalse informatsiooni säilimine ning kasutamine ja Eesti sotsiaalteadlaste sotsiaalse informatsiooni rahvusvahelistesse vahetusvõrkudesse integreerimine.

ESTA tegevuse peasuunad:

  • koondada kokku ja säilitada teisest analüüsi võimaldaval kujul Eestis tehtud sotsiaaluurimuste andmestikud. ESTA-s säilitatakse ka täiendavaid Eestis korraldatud uurimuste materjale: uurimisaruandeid, paberkujul täidetud ankeete, kodeerimislehti, vanemaid statistilise andmetöötluse väljatrükke, andmeanalüüsi tulemuste käsikirjalisi kokkuvõtteid jne;
  • arendada koostööd teiste Eestis sotsiaalset informatsiooni koguvate ja valdavate akadeemiliste ning mitteakadeemiliste asutustega;
  • luua sidemed teiste maade sotsiaalteaduslike andmearhiividega. Euroopa Sotsiaalteaduslike Andmearhiivide Nõukogu (CESSDA), kaudu on ESTAle kättesaadavad ka teiste Euroopa andmearhiivide materjalid (sealhulgas mitmed suuremahulised rahvusvahelised võrdlusuuringud);
  • õpetada ja tutvustada sotsiaalse informatsiooni kogumise, analüüsi ja rakendamise meetodeid ning anda sellealaseid konsultatsioone;
  • koguda ühiskonna juhtimise ülesannete lahendamiseks vajalikku informatsiooni ja edastada seda riigiasutustele. Selles valdkonnas on ESTA materjalid leidnud rakendust seadusandluse ja seadusloome täiustamises.

ESTA-sse andmete üleandmise ja kasutamise kord kehtestatakse andmete talletamisel nende valdajate ja ESTA kokkulepete alusel. Võimalikud on järgmised kasutusrežiimid:

  • andmed on piiranguteta kasutatavad kõigile selleks soovi avaldajaile;
  • andmed on kasutatavad teatud kindlatel eesmärkidel (nt teadustöös, avaliku sektori vajadusteks vms);
  • andmete kasutusloa saamiseks tuleb soovijail leppida iga kord kokku andmete talletajaga.

Andmete kasutamisest huvitatutega sõlmib ESTA lepingu, millega kasutaja võtab endale kohustused vastavalt andmetele kehtestatud kasutusrežiimile.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]