Eesti Rojalistlik Partei
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
Eesti Rojalistlik Partei oli Eesti partei, mis tegutses aastatel 1989–1998. Selle juhid olid Kalle Kulbok ja Aadu Must.
Eesti Rojalistliku Partei ametlikuks eesmärgiks oli Eesti Skandinaavia maade eeskujul kuningriigiks muutmine.
[redigeeri] Tegevus
1992. aasta Riigikogu valimistel sai partei koos Rojalistliku Ühenduse "Vaba Toomega" valimisliiduna Sõltumatud Kuningriiklased, parlamendis 8 kohta. Kuningriiklaste fraktsiooni kuulusid tuntud poliitkommentaator Vambola Põder (suri 1993, asendas Mihkel Kraav), jurist Tõnu Kõrda, ajaloolane Ralf R. Parve, ajakirjanik Rein Kikerpill, ajakirjanik ja humorist Kirill Teiter, satiirik ja luuletaja Priit Aimla, kunstnik Lembit Küüts, fraktsiooni juhtis matemaatik Kalle Kulbok
Riigikogus olles tegelesid kuningriiklased peamiselt nendele vastumeelsete seaduseelnõude ja nähtuste naeruvääristamisega, millest ilmselt tuntuim oli poolt tehtud ettepanek Riigikogu toona kohustusliku palvustunni torpedeerimine ugriliku loitsimisega. Kuid parlamendipoliitika hakkas ühendust peagi lõhkuma ning enam poliitilist tõmmet tundvad inimesed lahkusid peagi teistesse erakondadesse, eriti Keskerakonda.
1995. aasta Riigikogu valimisteks olid kuningriiklased oma poliitilise atraktiivsuse juba kaotanud ning nende valimisliit Neljas Jõud (koos Eesti Rohelistega) jäi parlamendist välja. Seejärel partei tegevus soikus.
[redigeeri] Fakte tegevusest
6. novembril 1990. aastal andis ERP käsu Tallinna komandandile Punalipulise Balti Laevastiku viitseadmiralile Juri Belovile korraldada 7. novembril Tartu Ülikooli asutaja Rootsi kuninga Gustav II Adolf auks, (kes hukkus 6. novembril 1632. aastal Lützeni lahingus) paraad. Pärast paraadi läbiviimist 7. novembril, mis "kattus" oktoobrirevolutsiooni tähtpäevaga avaldasid, rojalistid ajalehes Vetšerni Tallinn tänu "härra viitseadmiralile".
1992. aasta jaanuaris kuulutasid "rojalistid" kõik Eesti territooriumil asuvad Nõukogude Armee sõjaväelased sõjavangideks, sõjaväeosad aga sõjavangide koonduslaagriteks. Kuna aga Eestil ei ole piisavalt jõudu nende valveks, siis valvavad "sõjavange" nad ise.
1992. aastal enne 28. juunil toimunud Eesti põhiseaduse referendumit, kuulutasid "rojalistid" välja oma hääletuse "Kas te soovite vaba, sõltumatut, demokraatlikku Eesti kuningriiki, mida valitseb kuningas (Carl Philip), kes on valitud rahva poolt?". Ettepanekuga nõustujad pidid 23. juunil kella 20–24 süütama lõkke. Hääletamise tulemus loeti positiivseks, kui lõkked süüdatakse enamikus asulates Eestis (23. juuni õhtul ja 24. juuni ööl peetakse Eestis jaanipäeva ja tehakse jaanituld).
