Kaitseliit

See artikkel räägib Eesti organisatsioonist; Soome kaitseliidu kohta vaata artiklit Kaitseliit (Soome).

---

Kaitseliit
Kaitseliidu lipu esi- ehk paraadkülg
Asutatud	11. november 1918 taasasutati 17. veebruaril 1990
Eesmärk	Eesti iseseisvuse kaitse
Asukoht	Toompea 8, Tallinn 10142
Liikmed	13 000 inimest, koos eriorganisatsioonidega 21 000
Juhtkond	kolonelleitnant Raivo Lumiste (2006–)
Peaorgan	Kaitseministeerium
Emaorganisatsioon	Eesti kaitsejõud
Allorganisatsioon	Kaitseliidu Tallinna Malev Narju malev Rapla malev Alutaguse malev Viru malev Jõgeva malev Järva malev Pärnumaa malev Lääne malev Lääne maleva Hiiumaa malevkond Saaremaa malev Tartu malev Sakala Malev Valgamaa malev Võrumaa malev Põlva malev
Veebileht	Kaitseliidu kodulehekülg

Kaitseliit on vabatahtlikkuse alusel tegutsev Eesti riigikaitseorganisatsioon ja Eesti kaitsejõudude üks osa Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Juhtimine

Kaitseliidu ülem on kolonelleitnant Raivo Lumiste.

Kaitseliidu ülem allub kaitseväe juhatajale.

Kaitseliidu ülema tööorgan - Kaitseliidu Peastaap - asub Tallinnas. Lisaks osalevad Kaitseliidu juhtimises vanematekogu ja keskjuhatus.

Ülemaid, välja arvatud Kaitseliidu ülemat, Kaitseliidu Peastaabi ja selle osakondade ülemad, nimetatakse Kaitseliidus pealikuteks.

Isikoosseis ja ülesehitus

Liikmeskond

Kaitseliidu koosseisus on umbes 13 000 kaitseliitlast, koos eriorganisatsioonidega 21 000 inimest. Kaitseliitlased jagunevad tegev-, toetaja-, au- ja noorliikmeteks. Kaitseliidu liikmeks võetakse isikuid, kes vastavad organisatsiooni nõuetele ja kellel on liikmete seast olemas 2 soovitajat. Osa Kaitseliidu tegevust juhtivaid ohvitsere ja allohvitsere on kaadrikaitseväelased. Kaitseliidu liikmete hulgas on avaliku elu tegelasi.

Struktuur

Kaitseliit jaguneb organisatsiooniliselt viieteistkümneks malevaks. Iga malev jaguneb omakorda malevkondadeks, malevkonnad kompaniideks, kompaniid rühmadeks ja need jagudeks. Iga maleva baasil saab moodustada vähemalt ühe korralikult varustatud lahingkompanii.

Tänapäeval vastavad malevate vastutusalad mõne erandiga maakondade piiridele. Praegu on Kaitseliidus järgnevad malevad:

• Tallinna,
• Harju,
• Rapla,
• Alutaguse,
• Viru,
• Jõgeva,
• Järva,
• Pärnumaa,
• Lääne, (Hiiumaal on Lääne maleva Hiiumaa malevkond),
• Saaremaa,
• Tartu,
• Sakala,
• Valgamaa,
• Võrumaa,
• Põlva.

Eriorganisatsioonid

Kaitseliidu tegevust toetavad ja järelkasvu valmistavad ette eriorganisatsioonid:

• Naiskodukaitse,
• Noored Kotkad ja
• Kodutütred.

Väljaõpe ja tegevus

Kaitseliit arendab nii riigikaitse-, sisekaitse- ja päästealast kui ka seltskondlikku tegevust. Enamus tegevusest ja üritustest toimub nädalavahetustel või töövälistel aegadel. Tegevus on üldjuhul territoriaalse suunitlusega.

Riigikaitse

Kaitseliitlased läbivad organisatsiooni astudes Kaitseliidu tegevliikme sõdurioskuste baaskursuse (TSOBKkl, varem tuntud kui baasõppekursus ehk BÕK) ja hiljem vajalikud erialalised täiendkoolitused. Ajateenistuse läbimise järel Kaitseliitu astunud läbivad baasõppe ja erialakoolituse tavaliselt osaliselt. Kaitseliidu Koolis Alus saab omandada reservrühmaülema ettevalmistuse. Samuti saab organisatsioonis omandada reservjaoülema ettevalmistuse. Paljud kaitseliitlased arendavad end sõjalisel alal ka ise.

Kaitseliidu väliharjutused, õppepäevad ja laskeharjutused toimuvad tavaliselt kuni kord kuus territoriaalpõhimõttel moodustatud jagude, rühmade või kompaniide koosseisus. Kaitseliidu allüksused osalevad sageli kaitseväe väliõppustel, sealhulgas tavaliselt ka ajateenistustsükli lõpuõppusel "Kevadtorm". Kaitseliidu väliharjutustel pööratakse suurt rõhku väikeste üksuste iseseisvale võitlusele ja initsiatiivile.

Alates 2003 osalevad kaitseliitlased Kaitseväe väeosade-asutuste linnakute palgalises valveteenistuses.

Alates 2004 on kaitseliitlaste baasil moodustatud rühmad osalenud välisoperatsioonidel.

Sisekaitse ja pääste

Pärast 2000. aastat on hakatud Kaitseliidus tähelepanu pöörama abipolitseinike ettevalmistusele ja päästealasele valmidusele, mis on osutunud vajalikeks tsiviilülesannetes, kuid sellegipoolest on organsatsiooni põhieesmärgid riigikaitselised. Kaitseliitlased on osalenud loodusõnnetuste ja tulekahjude likvideerimisel. Organisatsioonis on antud päästealast koolitust. Abipolitseinike osatähtsus on tõusnud just 2000. aastail. Eriti tõhusaks osutus kaitseliitlastest abipolitseinike kaasamine 2007. a aprillisündmuste aegu.

Muu tegevus

Liikmetele teabe edastamiseks ja üldiste administratiivotsuste vastuvõtmiseks korraldatakse perioodiliselt allüksuste infotunde ja koosolekuid.

Lisaks paramilitaarsele tegevusele on Kaitseliidul oluline seltskondlik ja sportlik roll. Perioodiliselt peetakse Kaitseliidus, malevates, malevkondades ja allorganisatsioonides suvepäevi, millest saavad osa võtta ka liikmete perekonnad. Kaitseliidu haldusalas on jalgpalliklubi JK Kaitseliit/Kalev.

Varustus ja relvastus

Kaitseliitlaste isiklik varustus ja riietus on tavaliselt hoiul liikmete käes. See kiirendab nende operatiivset kasutamist kriisiolukorras. Paljudel kaitseliitlastel on enda käes hoiul ka käsitulirelv. Aktiivsemad kaitseliitlased on muretsenud suure osa individuaalsest lahinguvarustusest ise. See on võimaldanud leida tõhusamaid ja mugavamaid varustuselemente, kuid muudab allüksuste väljanägemise kirjumaks. Nõutav on siiski ühtse vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine.

Lisaks automaatrelvadele – tänapäeval enamasti Rootsi päritolu AK-4 ja Iisraeli päritolu Galil AR – on Kaitseliidus ka granaadiheitjad, miinipildujad ja tankitõrjekahurid. See muudab Kaitseliidu arvestavaks lahingujõuks. Allüksuste varustust, sõidukeid ja raskerelvi hoitakse tsentraliseeritult. Liikumisvahenditena kasutatakse peamiselt taktikalisi veoautosid ja maastureid.

Meedia ja tsiviilkoostöö

Kaitseliit annab välja ajakirja "Kaitse Kodu!", mida levitatakse reeglina riigikaitseorganisatsioonide sees. Mõnel maleval on oma perioodiline häälekandja. Malevates on määratud propagandapealikud, kelle ülesannete hulka kuulub tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) ja vajadusel suhtlemine ajakirjandusega.

Võidupüha paraad toimub põhiliselt kaitseliitlaste osavõtul. Kaitseliitlased osalevad sageli kohalikel riigikaitselistel ja muudel jõustruktuuride üritustel.

Ajalugu

Kaitseliidu asutamine ja tegevus 1918-1920

Kaitseliit on asutatud 11. novembril 1918. Organisatsiooni esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit ning kontor asud Tallinnas Brokusmäel majas nr 8, endistes Linna tööameti ruumides, mis rekvireeriti organisatsiooni kasuks. Detsembris kolis Peastaap Vene tänava majasse nr. 5, endise sakslaste komandantuuri ruumidesse. Organisatsiooni esmaülesandeks sai sisejulgeoleku tagamine.

„Eesti Kaitse Liit.

Saksa võimude ajal asutatud omakaitse on Ajutise Valitsuse käsul likvideeritud. Politsei asjaajamise võtavad oma kätte kohalikud omavalitsused. Maa julgeoleku kaitsmise võtab Eesti Kaitse Liit oma peale nii linnas kui maal.

Saksa imperialistlise sõjavõimu raudse käpa rõhumise all kannatades ja nähes, et meid hoolimatalt näljasurmale vastu viiakse, kuna maa kehvad saadused üle piiri voolavad, asutati kõige suurema saladuse all Eesti Kaitse Liit. Liidus seisavad arusaajad ja üksteist usaldavad isikud, erakondade vahel vahet tegemata, selleks, et Eesti rahva peret terves tema mitmekesiduses ühiselt ja vahettegemata toore vägivalla, näljasurma ja rahvuslise vägistamise vastu kaitseda.

Eesti Kaitse Liit nõuab, et Eestis rahvavõimu alusel valitsema saaks Eesti seaduslik valitsus. Selleks nõuab ta, et Eesti Maapäeva ja tööliste esitajate läbi täiendatud Eesti Ajutise Valitsuse kaudu otsekohese, salajase, ühetasase ja proportsionaalse valimise viisi järele saaks kokku kutsutud Eesti Asutav Kogu, kes Eesti enese saatuse määrama peab. Praegusi valitsuseasutusi eeltähendatud kujul toetab Eesti Kaitse Liit sõjariistadega kuni Eesti Asutava Kogu kokkutulekuni, mis kõige lähemal ajal peab sündima.

Ei tohi olla vägivalda ega mõistmatuid korratusi, mis halvaks rahva avaldust vabal parlamentaarsel viisil. Ei tohi huligaansusel lasta praegust silmapilku tarvitada segaduste loomiseks.

Et seda läbi viia, on vaja kõikide eestlaste abi erakondade vahel vahet tegemata. Kõik, kel kallis meie kodumaa tulevik, astugu Eesti Kaitse Liidu liikmeks, et vabatahtlise distsipliini läbi raudset jõudu luua väliste sissetungijate vastu ja rahva vaba tahtmise avalduse kaitseks. Ajutise Valitsusega on liit ühenduses endise 1. Eesti polgu ülema Põdderi läbi.

Maakondade korralduste ülemateks on nimetatud endised Eesti sõjaväe ohvitserid:

Harjumaakonna ja Tallinna ülem on Kann.

Wirumaakonna ja Rakwere “ “ Reek.

Tartumaakonna ja Tartu “ “ Kurvits.

Järwamaakonna ja Paide “ “ Puskar.

Wiljandimaakonna ja Wiljandi “ “ Kubu.

Läänemaakonna ja Haapsalu “ “ Rõuk.

Pärnumaakonna ja Pärnu “ “ Tannbaum.

Wõrumaakonna ja Wõru “ “ Vreemann.

Walga linna “ “ Irw.

Saare-, Hiiu- ja Muhumaa “ “ Poopuu.

Tallinna jaoskondade ülemad on:

1. Abrams.

2. Dreverk.

3. Schmidt.

4. Kuusik.

5. Lepp.

6. Vokk.

Sadama komendant: kaugeltsõidu kapten Treilmann,

abi: Eduard Friedenstein.

Balti vaksali komendant: Friedenstein, noorem.

Liidu peastaab asub Brokusmäel nr. 8.

Eesti Kaitse Liit”.“

–

Kõigi nimetuste kinnituseks ilmus 11. novembril Eesti Kaitseliidu päevakäsk nr. 1.

Pärast Vabadussõda jäi Kaitseliidu tegevus soiku.

Kaitseliit 1924–1940

Pärast kommunistide 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse kutsuti Kaitseliit taas ellu. Järgnes organisatsiooni tugevnemine ja edukas juurdumine ühiskonnas. Kaitseliidu liikmeskond kasvas 1940. aastaks 42 tuhande liikmeni.

Enne Teist maailmasõda olid malevad järgmised: Tallinna, Harju, Lääne, Saaremaa, Pärnu, Pärnumaa, Sakalamaa, Järva, Viru, Narva, Tartu, Tartumaa, Valga, Võru ja Petseri.

Kaitseliit likvideeriti kui uuele okupatsioonivõimule ohtlik rahvaorganisatsioon 27. juunil 1940. aastal, president Konstantin Pätsi seadlusega. Paljud liikmed langesid repressioonide ohvriks või alustasid peagi iseseisvat vastupanu okupatsioonile. Vastupanuliikumisest kasvas välja metsavendlus.

„Kaitseliidu likvideerimise seadlus 27.juuni 1940

Antud Vabariigi Presidendi poolt 27.juunil 1940

Alus:Riigikaitse rahuaegse korraldamise seaduse §19 p.3 ja §22

1. I

• §1.Kaitseliidu põhikiri (RT 1931, 48, 371) kaotab kehtivuse ja Kaitseliit ühes kõigi allorganisatsioonidega lõpetab oma tegevuse 28.juunist 1940.
• §2.Kõik Kaitseliidule ja tema allorganisatsioonidele kuuluv kinnis- ja vallasvara läheb üle riigile ja antakse Sõjaministeeriumi valitsemisele ning nende rahasummad kantakse Sõjaministeeriumi krediidi uuendamise arvele, välja arvatud Kaitseliidu oma tuludest ja annetustest saadud summade (seltskondlikkude summade) ülejäägid, mis antakse Sotsiaalministeeriumi käsutusse toetuste andmiseks kultuurilistele ja hoolekandelistele asutistele ja organisatsioonidele.
• §3.Kaitseliidu ja tema allorganisatsioonide poolt sõlmitud lepingute järgi tekkinud õigused ja kohustused lähevad üle Kaitseliidult või tema allorganisatsioonidelt Sõjaministeeriumile.
• §4.Sõjaministril on õigus Kaitseliidu varade üleandmiseks ja aruannete koostamiseks vajalikke ametiisikuid Kaitseliidu koosseisust jätta teenistusse Sõjaministeeriumi üle koosseisu nende seniste teenistustasudega kuni nende ülesannete teostamiseni.
• §5.Kaitseliidu likvideerimise lähema korra määrab, likvideerimiseks vastavad korraldused teeb ja varade likvideerimise tähtajad määrab Sõjaminister kokkuleppel Siseministriga ja Sõjavägede Juhatajaga. Aruannete koostamise ning nende revideerimise korra määrab Sõjaminister kokkuleppel Riigikontrolöriga.

1. II

Käesolev seadlus jõustub avaldamisega.

Tallinnas, 27.juunil 1940.

K.Päts, Vabariigi President

Joh.Vares, Peaminister

T.Rotberg, kindralmajor, Sõjaminister

G.Jonson, kindralmajor Sõjavägede Juhataja

“

– Riigi Teataja 1940, nr.55, art 498

Kaitseliidu taasasutamine ja areng tänapäeval

Kaitseliit taasasutati 17. veebruaril 1990. Kaitseliidu taasasutamine toimus Järvakandis. Kaitseliit ja selle juhtorgan Kaitseliidu Keskkogu oli esimene taasasutatud tegelik riigikaitseorganisatsioon. Esialgu oli kaitseliitlase relvastus, varustus ja ettevalmistus võrdlemisi juhuslikku laadi, kuid motivatsioon hea. Mitmetest tolleaegsetest noortest liikmetest on saanud tänaseks juhtivad ohvitserid kaitseväes, Kaitseliidus või Piirivalves.

• Vaata EV KL organisatsiooniline taastamise ja formeerimise periood

Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Kaitseliit esmase ühtse varustuse riigikaitseabi näol välisriikidest. Varustust ja tehnikat hangiti ka lahkuva Nõukogude armee üksustelt. Pärast kaitseväele uue relvastuse ostmist Iisraelist 1993–1994 sai Kaitseliit enda käsutusse hulgaliselt kaitseväe relvastusest maha võetud käsitulirelvastust, peamiselt Hiina automaadid M-56, M-56-2 (AK-47), granaadiheitjad PF-89 ja kuulipildujad RPD. 1990-ndate lõpul ja 2000-ndate algul viidi organisatsioonis läbi liikmeskonna selektsioon ja süsteemi korrastus, mis tõstis lahinguvõimet ja vähendas mainet kahjustanud vahejuhtumite arvu. Samuti liideti Kaitseliiduga Kodukaitse.

Pärast Rootsi relvaabi saabumist 2002 mindi üle NATO standarditele vastavale relvastusele. 2000. keskpaigas üritati Kaitseliidus arendada kaitseringkondade põhist pataljonidega süsteemi, mis aga tänu ebaefektiivsusele peatati.

Kaitseliidu ülemad läbi aegade

Kaitseliidu ülema ametikoha tunnus

Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11. novembril 1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks.

• kindralmajor Ernst Põdder (11. november 1918 – 4. aprill 1919)
• Eduard Alver (4. aprill – 24. oktoober 1919)
• polkovnik Johan Unt (24. oktoober 1919 – 29. märts 1920)
• kolonel Aleksander Seiman (17. detsember 1924 – 10. veebruar 1925)
• kindralmajor Johannes Orasmaa (aastani 1935 kandis nime Johannes Roska, 10. veebruar 1925 – 28. juuni 1940)
• kolonel Kalle Eller (17. veebruar – 10. november 1990)
• kolonelleitnant Manivald Kasepõld (10. november 1990 – 16. november 1992)
• kapten, hiljem major ja kolonelleitnant Johannes Kert (16. november 1992 – 23. jaanuar 1996)
• kapten, hiljem major Neeme Väli (kohusetäitja, 20. jaanuar 1996 – 7. aprill 1997)
• kolonelleitnant, hiljem kolonel Lui Jaanson (kohusetäitja, 7. aprill 1997 – 8. juuni 1999)
• kapten, hiljem major Benno Leesik (8. juuni 1999 – 25. märts 2006)
  • Kaitseliidu staabiülem Kaitseliidu ülema kohustes major Urmas Muld
• major, hiljem kolonelleitnant Raivo Lumiste (alates 6. septembrist 2006)

Kaitseliidu Staabi ja Peastaabi ülemad

Kaitseliidu Peastaabi ülema ametikoha tunnus

• kolonel Wende -1926;
• major Jaan Maide, Kaitseliidu staabiülema kohustetäitja 1926, ülem 1927-1940;
• kolonel August Balder, 1940;

• major Neeme Väli, 1993-1996;
• kapten Benno Leesik, - 8. juuni 1999;
• staabiülema kohusetäitja Kaitseliidu peainspektor kapten Mati Sülluste, 1999 -;
• Riho Terras jaanuar 2000 - ;
• kolonelleitnant Kajari Klettenberg, 2007-

Vaata ka

• Kaitsepataljonid (Eesti Vabadussõda
• Vabatahtlik Ülemaailmne Eesti Kaitseliit
• Kaitseliidu Valgerist
• Tuletooja medal
• Kaitseliidu malevkondade loend
• Eesti Kaitsevägi
• Naiskodukaitse
• Noored Kotkad
• Kodutütred
• Küberkaitseliit

Kirjandus

• Kaitseliit Eesti suurimaks organisatsiooniks. Uus Eesti, 13. jaanuar 1937, nr. 13, lk. 8.

Välislingid

• Kaitseliidu kodulehekülg
• Kaitseliidu seadus (Riigi Teataja)
• Kaitseliidu põhikiri (Riigi Teataja)
• Ilmus raamat kaitseliidu lähiminevikust, Postimees, 10. november 2008
• Kanal 2 uudistevideo Kaitseliidu õppusest 2008
• Kaitseliidu tankitõrjelaskmised 2008
• Kaitseliitlased linnalahinguõppusel (vastutegevuses ajateenijatele) 2003
• Sõdurid kaitsevad Eesti riiki vene keeles
• Urmas Jaagant. Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele. Eesti Päevaleht Online, 14. aprill 2010.
• Vahur Koorits. Laienev küberkaitseliit värbab uusi liikmeid. Postimees, 15. aprill 2010.