Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp

Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline lipp Eesti Rahva Muuseumi vanas peahoones

Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp on EÜSi tuntuim sümbol.

Esimese sinimustvalge lipu valmistamise mõtte algataja ja peamine teostaja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Väidetavalt õmbles esimese lipu kokku Põltsamaal koolmeister Gustav Beermanni tütar Emilie, kelle vend Christoph Wilhelm Beermann oli EÜSi vanamees. Esimese sinimustvalge lipu pühitses Rudolf Kallas 4. juunil 1884 Otepää pastoraadi saalis.

Värvide tähendust on seletatud järgmiselt:

██ sinine – väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks;

██ must – pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks;

██ valge – sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort.

Aastatel 1940–1991 oli ajalooline lipp peidus Kõola külas Läänemardi talu ahjukorstnas.

2016. aasta septembri lõpuni oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline lipp hoiul Eesti Rahva Muuseumi vanas peahoones, ning lippu näidati rahvale vaid väga oluliste tähtpäevade puhul.

EÜS-i lipp viidi üle Eesti Rahva Muuseumi uude hoonesse, mis avati ametlikult 29. septembril 2016, ning on sestpeale nähtav kõigile külastajatele. Lipp asub spetsiaalses juhitava temperatuuri ja niiskusega vitriinis.

Lipu laius koos narmastega on 174 cm ja pikkus 375 cm.

Vaata ka

• Baltica-Borussia Danzig
• Eesti lipp

Välislingid

• Eesti Üliõpilaste Seltsi lipupühitsemise 50. aasta mälestuspäevad