Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp
Allikas: Vikipeedia
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp on EÜSi tuntumaks sümboliks.
Esimese sini-must-valge lipu valmistamise mõtte algataja ning selle peamine teostaja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Väidetavalt õmbles esimese lipu kokku Põltsamaal koolmeistri Gustav Beermanni tütar Emilie, kelle vend Christoph Wilhelm Beermann oli EÜSi vanamees.[1] Esimese sini-must-valge lipu pühitses Rudolf Kallas 4. juunil 1884. aastal Otepää pastoraadi saalis.
Värvide tähendust on seletatud järgmiselt:
- S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks;
- M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks;
- V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort.
1940-1991 oli ajalooline lipp peidus Kõola külas Läänemardi talus.[2]
Praegu on Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline lipp hoiul Eesti Rahva Muuseumis ja seda näidatakse rahvale vaid väga oluliste tähtpäevade puhul.
