Eero Paloheimo

Allikas: Vikipeedia
Eero Paloheimo

Eero Kalervo Paloheimo (sündinud 14. juunil 1936 Helsingis) on soome insener, teadlane, keskkonnaprobleemide uurija ja poliitik. Ta on kaitsnud Müncheni Ülikoolis doktoriväitekirja "Das Problem der Sicherheit besonders der durch Biegung beanspruchten Spannbetonbrücken" ja Helsingi Tehnikaülikoolis doktoriväitekirja "On the Reliability of Structures and Structural Elements".

Eero Paloheimo töötas aastatel 19651994 firmas Eero Paloheimo & Matti Ollila projekteerijana, seejärel oli aastail 19952000 Helsingi Tehnikaülikooli professor (puitehitus). 2009. aastal asutas Paloheimo ökolinnade uurimisele ja ehitamisele spetsialiseerunud firma Eero Paloheimo EcoCity Ltd.

Keskkonnaprobleemide ja säästva arengu võimaluste uurijana on Paloheimo rännanud nii Euroopas kui ka Aafrikas ja Aasias. Alates aastast 2007 konsulteerib ta ökolinnade rajamist Hiinasse vastavalt ideedele, mille ta esitas algselt oma raamatus "Syntymättömien sukupolvien Eurooppa" (1996, uuendatuna eesti keeles 2004). Ökoasumi rajamise võimalusi on ta korduvalt tutvustanud ka Eestis. Paloheimo tegutses roheliste partei Vihreä Liitto esindajana Soome parlamendis aastail 1987–1995 ning on kuulunud mitmesse autoriteetsesse rahvusvahelisse komiteesse, mis tegelevad keskkonnaprobleemidega.

Eero Paloheimo raamatus "Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee" esitatud põhiideed on saanud aluseks konkreetsetele maailmatasemel projektidele. Eero Paloheimo on aastast 2007 peakonsultant Hiinasse Mentougou piirkonda Miaofengshani orgu 17 km² suuruse 20 000 asukaga ökoasumi projekteerimisel.[1] Eero Paloheimo esitati (koos oma partneritega firmast Eriksson Architects Ltd) augustis 2011 maailma suurima ökoloogiaalase auhinna The international Katerva award for sustainability nominendiks.[2] 2014. aastal pöördusid professor E. Paloheimo ja professor U. B. Lindström ÜRO peasekretäri ja sekretariaadi poole märgukirjaga[3], milles sisaldus idee, et ülemaailmse katastroofi ärahoidmisele saaks suunata maailma eri riikide sõjalisi struktuure.[4] Elukaitseline Soome organisatsioon Vihreä Elämänsuojeluliitto (The Green Association for the Protection of Life) algatas aastal 2015 professor Eero Paloheimo ja dotsent Leena Vilkka isikus liikumise Save the Planet. Unite-the-armies.[5], millel on 2016. aastast oma koduleht, kus kogutakse ideele toetusallkirju kogu maailmast.[6]

Ökoloogiaalased vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Ülevaatlikus raamatus "Tuleviku Euroopa. Veel sündimata sugupõlvede tee" (esitrükk 1996; eesti keeles 2004) kritiseerib Paloheimo Rooma Klubi konstruktiivsuse puudumise pärast ja esitab konkreetseid ideid, kuidas globaalset ökokatastroofi vältida. Lahendust näeb ta uues tööstusrevolutsioonis, mille käigus suunataks tehnoloogia elutagava püsiolukorra kujundamisele. Ta soovitab tootmisega siduda taaskasutusse suunava ringluse ning sellel alusel välja kujundada universaalse, kogu keskkonda hõlmava "megamasina". Taastootvasse ringlusse tuleb panna kõik, alates plastidest kuni majadeni. Paloheimo eeldab, et olemasolevad väärtused säilitatakse, samas aga luuakse uued infrastruktuurid, mis teenivad inimsõbralikku keskkonda. On vaja reguleerida maakasutust, korraldada ümber energeetika ja luua uus liikluskorraldus. Paloheimo soovitab luua rangete nõuete alusel ökoasumeid, muuta juba olemasolev urbaniseerunud keskkond võimalikult looduslähedaseks ning luua ulatuslikud loodushoiuvööndid, mis läbiksid kogu Euroopat. Energeetika vallas tuleks luua paindlik süsteem, milles oleks kindel koht ka alternatiivsetel energiatootmisviisidel. Pöördeline muutus eeldab keskkonnateadlikkuse taseme ja kodanikualgatuse tõusu ning rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis tagavad loobumise tootmise ja tarbimise kasvu idealiseerimisest ning rahvastiku juurdekasvu karmi reguleerimise.

Oma analüüsides ja plaaniks vormitud ettepanekutes on Paloheimo nõudlik nii teaduse ja tehnoloogia kui ka looduskaitseliikumise suundade suhtes, sest ökokatastroofi oht tähendab ka sotsiaalse katastroofi ohtu ja muutuste vähesuse korral ei saa see tema arvestuste järgi jääda kaugemale kui umbes aastasse 2200. Paloheimo järgi on ökokatastroofini viivad ja sotsiaalse katastroofini viivad globaalprotsessid paralleelsed. Kumbki neist ergutab teist protsessi, kusjuures kummagi oluliseks põhjuseks on rahvastikuplahvatus. Kahe protsessi süveneva seotuse korral seisab ees maailmalõpp, mis Paloheimo arvates ei seisa kusagil eespool ebamäärases tulevikus, vaid see pikemaajaline protsess on paljude tunnuste järgi juba alanud. Lahendused eeldavad kogu maailma avalikkuse, riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, informatsioonikeskuste ja meedia koostööd, et rakendada kiireid resoluutseid meetmeid katastroofi seniste tagajärgede leevendamiseks ja selliste kahjukuhjumite vältimiseks, mis muudaksid katastroofiprotsessi pöördumatuks.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Eero Paloheimo on kirglik maletaja, on tegelnud kaugpurjetamisega ja huvitub kalastamisest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://web.archive.org/web/20130823204016/http://ecocity.fi/projektit/; https://web.archive.org/web/20130827024639/http://ecocity.fi/?lang=en An Innovative Eco City in China; [1] Eco-cities are the key to conservation – China Daily 24. september 2011.
  2. https://web.archive.org/web/20130822113403/http://katerva.org/nominees/an-innovative-eco-city-in-china/.
  3. Initiative presented to the United Nations: To the Secretary-General and Secretariat of the United Nations Helsinki, 4.11.2014 https://web.archive.org/web/20161025215427/http://unite-the-armies.org/en/appeal
  4. Save the planet. Unite the Armies. Give the armies a new, positive task: protect the environment [2]
  5. Save the planet. Unite the Armies. Give the armies a new, positive task: protect the environment[3]
  6. Kalle Kurg. "Ühisosa või hukk!" [4] - Sirp nr. 40, 7. oktoober 2016, lk 4-6.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]