Eelteema

Eelteema on sõna või fraas, millega sõnastatakse ennetavalt lause teema. Eelteemale järgnevas lauses märgib eelteemat asesõnaline teema.

Eesti keel

Eelteema ja ülejäänud lause vahel puudub grammatiline seos – nimisõnaline eelteema on sõltumata lausest alati nimetavas käändes ja tegusõnaline eelteema da-infinitiivi vormis. Eelteemat märkiv asesõnaline teema on aga selles vormis, mida nõuab lause struktuur. Oma vormilise erinevuse tõttu ei kuulu eelteema lausesse kui vormilisse tervikusse. Kui aga käsitleda lauset kui teatestruktuurilist tervikut, siis on ka eelteema lause element. Eelteemat võib nimetada ka iseseisvaks fraaslauseks.

Lisaks nimisõnalisele ja tegusõnalisele eelteemale võib eelteema olla ka nimisõna- või tegusõnafraas. Nimisõnafraasi peasõna peab seejuures olema nimetavas käändes ja tegusõnafraasi peasõna da-infinitiivi vormis.

Eelteema eraldatakse lausest mõttekriipsu või komaga.

Näited:

• nimisõnana: Laupäev – see on ju parim päev nädalas!
• nimisõnafraasina: [Väikesed rõõmud] – neid leidub meie kõigi argipäevas.
• tegusõnana da-infinitiivi vormis: Unistada – seda oskab iga inimene.
• tegusõnafraasina: [Saada presidendiks] – sellest oli Laura alati unistanud.

Vaata ka

• Teema ja reema

Kirjandus

• Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, 196; 208–210.
• Hennoste, Tiit. Suuline süntaks ehk dialoogi protsessilausete grammatika. – Oma Keel, 2011, 2, 11–16.
• Penjam, Pille. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2008, 154.