Edward Snowden

Allikas: Vikipeedia
Edward Snowden
Edward Snowden 6. juunil 2013
Sünninimi Edward Joseph Snowden
Sündinud 21. juuni 1983 (40-aastane)
Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid

Edward Snowden (sündinud 21. juunil 1983 Põhja-Carolinas) on endine CIA ja DIA töötaja ning hilisem NSA lepinguline töötaja Delli juures, kes sai vilepuhujana maailmakuulsaks, kui lekitas infot NSA ja CIA ülisalajase jälgimisprogrammi PRISM kohta. PRISMi avalikuks tulek põhjustas ülemaailmse skandaali. USA kuulutas Snowdeni tagaotsitavaks ja teda süüdistatakse mitmes kuriteos, sealhulgas riigireetmises ja spionaažis. Snowdeni teod on tekitanud kaks leeri: üks pool peab teda reeturiks, kelle üle tuleks kohut mõista, teine pool aga arvab, et valitsusasutuse ebaseadusliku jälitustegevuse paljastajana on ta kangelane ja väärib austust.

Snowdeni tegevus luureskandaali järel[muuda | muuda lähteteksti]

Snowden põgenes 20. mail 2013 Hongkongi, jättes Hawaiile maha 200 000 dollari suuruse palgaga töökoha, sõbratari ja perekonna. 5. juunil avaldas ajaleht The Guardian esimese artikli Snowdeni paljastustest ja see pälvis kohe laialdase rahvusvahelise tähelepanu. 10. juunil lahkus Snowden Hongkongi hotellist teadmata suunas.[1] USA võimud nõudsid Hongkongilt Edward Snowdeni väljaandmist, kuid sealsed võimud lubasid tal ikkagi 23. juunil Moskvasse lennata. Kuna USA oli tema reisipassi kehtetuks tunnistanud, siis kasutas ta Ecuadorist saadud ajutist reisidokumenti.[2] Sellele järgnevalt oli ta sunnitud viibima Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis.[3]

Pärast Snowdeni paljastusi algas mustamiskampaania, mille käigus saime teada, et Snowden on kukkunud välja keskkoolist, jätnud pooleli sõjaväeteenistuse jne.[4]

Snowden palus varjupaika üheksas Euroopa Liidu riigis, kuid kõik vastasid eitavalt.[5] Kuigi Austria lükkas Snowdeni asüülitaotluse tagasi, ütles sealse välisministeeriumi kantsler Reinhold Lopatka, et see mees väärib austust. "Minu silmis ei ole Snowden kurjategija. Kantslerina ja kodanikuna arvan ma, et inimesel on õigus nii toimida, kui ta tunneb, et teoksil on midagi ulatuslikku ja ebaseaduslikku," ütles Lopatka ajalehele Die Presse.[2]

4. juulil võtsid Euroopa Parlamendi liikmed Strasbourgis vastu resolutsiooni, mille kohaselt parlamendi kodanikuvabaduste komisjon peab korraldama USA jälgimisprogrammide põhjaliku uurimise. Uurimine puudutab ka Euroopa Liidu institutsioonide võimalikku jälgimist.[2]

12. juulil teatas Snowden kohtumisel inimõigusaktivistidega, et tahab ajutiselt jääda Venemaale, kuniks saab mõnda Ladina-Ameerika riiki. Varjupaika on pakkunud Nicaragua, Boliivia ja Venezuela.[6] President Barack Obama helistas Vladimir Putinile pärast Snowdeni ülesastumist Šeremetjevo lennujaama transiittsoonis. Valge Maja esindaja Jay Carney sõnul rikub praegune Venemaa käitumine kahe riigi vahelisi suhteid ning on vastuolus Putini väidetega, et nad ei soovi, et Snowden jätkuvalt USA huve kahjustaks.[7] Moskvast pole otselendu ühtegi neist kolmest Ladina-Ameerika riigist, mis Snowdenile poliitilist varjupaika on lubanud. Havanna kaudu pääseks neisse kõigisse, kuid Kuuba ei teatanud, kas lubab ameeriklasel oma territooriumit läbida.[8]

Edward Snowden. Felipe Crespo puulõige, 2013

16. juunil palus Snowden Venemaalt ajutist varjupaika.[9] Snowdeni advokaat Anatoli Kutšerena teatas, et lisaks varjupaigale võib ta taotleda ka Venemaa kodakondsust.[10] Vabariiklasest senaator Lindsey Graham avaldas arvamust, et USA peaks oma sportlased 2014. aasta taliolümpiamängudelt koju jätma, kui Moskva otsustab Edward Snowdenile asüüli anda. John Boehneri sõnul oleks ebaõiglane karistada Ameerika sportlasi Snowdeni-suguse "reeturi" pärast.[11]

Snowden palus võtta ennast Venemaa õiguskaitseorganite ja jõustruktuuride töötajate ja veteranide ametiühingu liikmeks ja kaitse alla. Pärast mitmeid sisemisi nõupidamisi võttis ametiühing vastu otsuse teda toetada.[12]

23. juulil kirjutas USA justiitsminister Eric Holder oma Venemaa kolleegile kirja, milles lubas, et endisele luuretöötajale Edward Snowdenile tagatakse väljaandmise korral täielik kaitse. Snowdenile ei määrata surmanuhtlust, teda ei piinata ning ta saab USA tsiviilkohtusüsteemi kaitse.[13]

24. juulil teatati, et Snowden sai loa lennujaamast lahkumiseks. Piirivalveameti allikas lükkas selle väite ümber, öeldes, et Snowden pole veel riiki sisenemist lubavaid dokumente saanud. USA välisministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki ütles Reutersi vahendusel, et "igasugune samm, mis lubab Edward Snowdenil lennujaamast lahkuda, oleks sügavalt pettumustvalmistav".[14]

USA on esitanud Venemaale oma luuresaladuste paljastamises süüdistatava kodaniku Edward Snowdeni väljaandmistaotluse, kuid seoses selle vastuoluga rahvusvahelise õigusega seda ei rahuldata. Venemaa ajalehe Kommersant andmetel arutavad USA ametnikud Venemaa võimudega Snowdeni küsimust iga päev.[15]

Venemaa migratsiooniteenistuse ühiskondliku nõukogu esimees Vladimir Volohh teatas, et Snowden võib jääda Moskva lennujaama transiittsooni, kuni pole määratletud tema õiguslik seisund. See võib kesta kuni pool aastat. Seadusandja on määratlemisajaks kehtestanud kuni kolm kuud, kuid seda protseduuri võidakse veel kolme kuu võrra pikendada.[16]

31. juulil tänas Edward Snowdeni isa president Vladimir Putinit ja Venemaad poja aitamise eest. Venemaa riiklikule telekanalile Rossija 24 rääkis ta, et USA föderaalse juurdlusbüroo (FBI) ametnikud palusid tal mõned nädalad tagasi Moskvasse poega vaatama lennata, kuid ta keeldus sellest.[17][18]

1. augustil andis Venemaa talle ajutise varjupaiga, tähtajaga üks aasta. Edward Snowden lahkus Moskva Šeremetjevo lennuvälja transiiditsoonist, kus ta oli viibinud üle kuu aja. Snowden tänas Venemaad varjupaiga saamise eest, öeldes, et õigus on seatud jalule.[19][20]

USA luuresaladuste lekitaja Edward Snowdeni juhtum näitab vajadust kaitsta salajase informatsiooni avaldajaid, teiste seas luureagentuuride endisi töötajaid, kes avalikustavad inimõiguste rikkumise juhtumeid.

ÜRO inimõiguste volinik Navy Pillay[21]

Kajastamine avalikkuses[muuda | muuda lähteteksti]

13. mail 2014 ilmus Edward Snowdenist, tema paljastustest ja NSA tegevusest raamat.[22] Selle autoriks on Ameerika Ühendriikide tuntud uuriv ajakirjanik ja jurist, varem Suurbritannia väljaandes The Guardian töötanud Glenn Greenwald, kellele Snowden andis enne paljastusi tema valduses olnud salajase informatsiooni. Raamatus on päevavalgele toodud varem avalikustamata dokumente NSA volituspiiride ületamisest. Raamat on kriitiline nii USA valitsuse kui ka valitsuse lõa otsas oleva meedia suhtes. Seal esitatud Snowdeni psühholoogiline profiil näitab teda inimesena, kes ei keskendu endale, vaid sellele, mis puudutab paljusid.[23] Snowden hakkas vilepuhujaks, kuna pidas seda õigeks sammuks. Ta oli sügavalt häiritud sellest, et NSA jälgis iga päev (ja seda tuntud suurfirmade kaasabil) ebaseaduslikult miljardite inimeste internetikasutust ning kuulas pealt nende telefonikõnesid.

The Guardiani ajakirjanik Luke Harding koostas samuti raamatu. Suuresti selle teose, "The Snowden Files", põhjal valmib USA lavastaja Oliver Stone'i käe all film "Snowden", mis tuli välja 2015. aasta lõpus.

Oktoobris 2014 tulid välja dokumentaalfilmid "Citizenfour" ja "Killswitch", millest esimene keskendus Snowdenile ja tema paljastustele ning teine püüetele internetti kontrollida. Septembris oli ekraanidele jõudnud ühisrahastuse toel valminud "Classified: The Edward Snowden Story".

2014. aastal näitas Eesti Televisioon saatesarjas "Välisilma dokk" dokumentaalfilmi "Ameerika nuhkimisühendriigid" ("United States of Secrets", USA 2014).[24][25]

5. aprillil 2015 oli USA telekanali HBO saates "Last Week Tonight with John Oliver" intervjuu Snowdeniga, mis leidis laiemat kajastust.[26] Järgmisel päeval paigaldasid teadmata isikud New Yorki Edward Snowdeni kuju, mille aga linnavõimud eemaldasid.[27] Seejärel kuvati sellesse paika hologramm.[28]

Juulis 2015 kirjutas üle 150 000 inimese alla üleskutsele Valge Maja kodulehel, et Snowden vabastataks kõikidest süüdistustest seoses USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) saladuste lekitamisega. Valge Maja keeldus Edward Snowdenile amnestia andmisest, kutsudes teda naasma kodumaale ja kohtu ette astuma.[29]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. USA jälgimisprogrammi avalikustanud Edward Snowden kadus Hongkongi hotellist teadmata suunas, W3, 11. juuni 2013
  2. 2,0 2,1 2,2 Edward Snowden: soovin jääda ajutiselt Venemaale, Õhtuleht, 13. juuli 2013
  3. Snowden jääb Šeremetjevo lennujaama transiittsooni[alaline kõdulink], ERR, 26. juuni 2013
  4. Vahur Luhtsalu: Suutmatus mõelda on kujunenud harjumuseks, Sirp 1. august 2013
  5. Snowden palub varjupaika üheksas Euroopa Liidu riigis, Eesti Päevaleht, 3. juuli 2013
  6. Snowden pressikonverentsil: tahan jääda ajutiselt Venemaale, ERR, 12. juuli 2013
  7. Venemaa lubab USA vihaga riskides kaaluda Snowdeni asüülitaotlust, Postimees, 13. juuli 2013
  8. Snowdeni võimalused Venemaalt USA kätte sattumata lahkuda on ahtad, ERR, 13. juuli 2013
  9. Snowden palus Venemaalt ajutist varjupaika, ERR, 16. juuni 2013
  10. Advokaat: Snowden võib taotleda Venemaa kodakondsust, ERR, 17. juuli 2013
  11. Esindajatekoja spiiker ei toeta Snowdeni tõttu Sotši olümpia boikottimist, Postimees, 17. juuli 2013
  12. Snowden palus abi Vene jõustruktuuride ametiühingult[alaline kõdulink], Delfi, 22. juuli 2013
  13. USA lubab Venemaale Snowdeni kaitsmist, ERR, 26. juuli 2013
  14. USA: Snowdeni Moskva lennujaamast lahkumine valmistaks pettumuse, ERR, 24. juuli 2013
  15. Venemaa ei anna Snowdenit USA-le välja, ERR, 25. juuli 2013
  16. Snowden võib viibida lennujaamas pool aastat, ERR, 26. juuli 2013
  17. Snowdeni isa tänas Putinit ja Venemaad poja aitamise eest[alaline kõdulink], Delfi, 31. juuli 2013
  18. Edward Snowdeni isa ei ole valmis FBI nõudel poega külastama, ERR, 31. juuli 2013
  19. Snowden varjupaiga saamisest: õigus võitis, ERR, 1. august 2013
  20. Snowden lahkus Moskva lennuväljalt, Telegram, 1. august 2013
  21. ÜRO: Snowdeni juhtum näitab vajadust kaitsta salajase info avaldajaid, ERR, 13. juuli 2013
  22. Glenn Greenwald. No Place to Hide: Edward Snowden, the NSA, and the U.S. Surveillance State. London: Hamish Hamilton, 2014. ISBN 978-0-241146-699.
  23. Täna ilmub raamat Edward Snowdenist Postimees, 13. mai 2014.
  24. ETV saatesari: Välisilma dokk, ERR, vaadatud 28.12.2017
  25. Välisilma dokk Ameerika nuhkimisühendriigid (United States of Secrets, USA 2014), dailymotion.com, vaadatud 28.12.2017
  26. Brian Stelter "John Oliver lands Edward Snowden interview from Russia" CNN Money, 6. aprill 2015
  27. Alexandra Sifferlin: "New York City Takes Down Edward Snowden Statue Erected By Guerilla Artists" Time, 6. aprill 2015
  28. Brian Ries: "Hologram replaces Edward Snowden statue in Brooklyn park" Mashable, 7. aprill 2015
  29. Valge Maja keeldus Edward Snowdenile armu andmast Postimees, 28. juuli 2015
  30. "Edward Snowden voted Guardian person of the year 2013" The Guardian, 9. detsember 2013
  31. Vilepuhuja esitati Nobeli rahupreemia kandidaadiks Telegram, 16. juuli 2013
  32. Snowden esitati Nobeli rahupreemia kandidaadiks Postimees, 29. jaanuar 2014
  33. Elahe Izadi: "There’s a new crayfish species and it’s named after Edward Snowden" The Washington Post, 25. august 2015
  34. Selgusid Sahharovi preemia nominendid Postimees, 11. september 2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]